KOLUMN ⟩ Roland Tõnisson: mõtteid rahva teenritest
Igal rahval on õigus iseolemisele ja enesemääramisele.
Igal rahval on õigus iseolemisele ja enesemääramisele.
Kui on tunne, et kõik ümberringi variseb kokku ja ei ole pääsu pealetuleva kaose ja hävingu eest oma loomulikule olekule, oma tõekspidamistele ja oma harjumispärasele maailmale, siis aitab selle üle elada teadmine, et mul on aatekaaslased, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Kas ei ole tänapäeval päris palju kangruid, kes meile kalli raha eest olematut kangast koovad, valetades, et kui me seda ei näe, siis oleme lubamatult rumalad või ei kõlba oma ametisse?
Meie ajal toimuv – manipulatsioonid tervise-, ja kliimatemaatikaga, rahvastiku- ja rändeküsimustega – on saanud alguse sellest, et me üha vähem mõtleme ise.
Kui inimesed, keda me oleme mitu korda kuulnud rumalusi rääkimas või valetamas, esitavad meile mingi nõudmise, mida me kindlasti peame täitma, siis ma ei usu, et see on meile hea ja kasulik asi.
Poliitikuid on kahte liiki.
Kui inimene saaks ainut seda, mida ta väärt on ja mida on välja teeninud, oleks elu maailmas üsna kohutav, palju kohutavam kui me seda ette kujutada suudame.
Usu hääbumisega ja religioonist võõrdumisega on inimene muutunud äärmiselt enesekeskseks.
Kaja Kallase jätkamine valitsusjuhina tähendab, et progressiivse leeri sigadustele võib vaadata läbi sõrmede, kirjutab kolumnist Veiko Vihuri.
Keel ja meel on seotud.