SAPTK pöördumises Elmar Vaheri poole: mis õigusega nõudis politsei Alfie Evansi tapmise vastu korraldatud piketi lõpetamist?

SAPTK juhatuse liige Markus Järvi selgitamas 2. mail Suurbritannia saatkonna ees toimunud avalikul koosolekul politseiametnikule, et piketi laialisaatmiseks puudub politseil igasugune õiguslik alus. Foto: Infox Live

Kolmapäeval, 2. mail sekkus politsei Alfie Evansi tapmise vastu protesteerimiseks korraldatud piketi läbiviimisse, nõudes Suurbritannia saatkonna ees toimunud avaliku koosoleku laialisaatmist kohe pärast selle algust. Piketi korraldanud SAPTK hinnangul oli politsei niisugune tegevus selgelt õigusvastane, mistõttu pöörduti selgituse saamiseks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori poole.

Neljapäeval, 3. mail saadetud kirjas palub SAPTK Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorilt Elmar Vaherilt selgitust, millisele õiguslikule alusele tuginedes sekkus politsei piketi läbiviimisse ning nõudis selle laialisaatmist.

Toimunu asjaolusid selgitati SAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaiu poolt signeeritud kirjas järgnevalt:

“Enne piketi korraldamist kontrollisime korrakaitseseadusest spetsiaalselt üle, kas mäletame õigesti, et sellises tagasihoidlikus vormis, nagu me oma avalikku koosolekut planeerisime, pole tarvis sellest eelnevalt ametivõime teavitada. Veelgi enam, printisime korrakaitseseadusest vastavad paragrahvid välja ja võtsime need oma piketile kaasa, et võimalike probleemide korral oleks meie avaliku kogunemise õiguspärasust lihtne tõestada.

Paraku juhtus aga nii, et kohe piketi alguses ilmus kohale kaks politseiautot ning ühest neist väljunud politseinik nõudis kogunemise lõpetamist, põhjendades seda väitega, et meie pikett olevat seadusevastane, kuna sellest pole eelnevalt politseid teavitatud. 

Minu kolleegide Markus Järvi ja Toomas Vooglaidi põhjendust, et meie parima arusaamise kohaselt on meie pikett seadusega kooskõlas, sest antud vormis avaliku koosoleku pidamine ei eelda sellest politsei teavitamist, keeldus politsei aktsepteerimast. Kasu polnud ka sellest, et politseile näidati väljaprinditult kaasa võetud korrakaitseseaduse asjakohaseid sätteid, mis meie väiteid toetavad. Vastupidi, politsei selgitas väga pealetükkivalt, et igal juhul oleksime pidanud vähemalt 2 tundi enne avaliku koosoleku algust sellest teada andma ja andis korralduse pikett viivitamatult lõpetada.”

SAPTK osutab aga, et olles tutvunud nii korrakaitseseaduse, Tallinna linna heakorraeeskirja ja avalikku korda puudutavate määruste kui ka Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kodulehel avaliku koosoleku korraldamise kohta antud juhistega, peab tõdema, et politseiniku korraldus oli absoluutselt põhjendamatu ning õigusvastane.

“Seetõttu palun, et selgitaksite, millisele õiguslikule alusele tuginedes politsei meie piketi laiali ajas ning kui selleks õiguslikku alust ei olnud, siis milline hinnang tuleks politsei seesugusele tegevusele anda,” märgib Vooglaid.

Lisaks eelnevale selgitab SAPTK oma pöördumises, et korrakaitseseaduse paragrahvi 67 kohaselt on politsei eelnev teavitamine avalikust koosolekust nõutav üksnes juhul, kui (a) selle pidamine nõuab liikluse ümberkorraldamist või (b) see on kavas pidada väljaspool hoonet või kogunemiseks ette nähtud rajatist ja selle pidamiseks on kavas püstitada telk, lava, tribüün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon või kasutada heli- või valgustusseadmeid või see võib muul moel häirida või takistada hoone või rajatise valduse tavapärast teostamist.

“Meie piketi puhul polnud aga tarvis liikluse ümberkorraldamist ning meil puudus ka igasugune kavatsus püstitada telki, lava, tribüüni või muud seesugust konstruktsiooni, samuti puudus meil soov kasutada heli- või valgusseadmeid või häirida või takistada briti saatkonna valduse tavapärast teostamist.”

Ainuke õigusakt, mis näeb ette kohustuse politseid igal juhul avalikust koosolekust vähemalt kaks tundi enne koosoleku algust teavitada, on SAPTK selgituste kohaselt Tallinna Linnavolikogu määrus nimega „Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded“, mille §-i 22 lg 2 kohaselt peab korraldaja koosoleku kohta vähemalt kaks tundi enne selle läbiviimise algust esitama vormikohase teate politseile. Samas juhitakse PPA juhi tähelapanu tõsiasjale, et kõnealune määrus tunnistati kehtetuks samaaegselt uut regulatsiooni kehtestava korrakaitseseaduse jõustumisega juba 2014. aasta 1. juulil ehk ligi neli aastat tagasi.

Nagu pildilt näha, ei kasutatud piketil ei helitehnikat, lava, telki ega muud sellist, mis nõuaks avalikust koosolekust politseile eelnevalt teada andmist. Foto: Infox Live
Ebaseaduslikult piketi laiali ajanud politseinik jäädvustamas seda, kes Suurbritannia saatkonna eest toimunud avalikust koosolekust osa võtsid. Foto Infox Live

“[L]õpuks sätestab korrakaitseseaduse § 73 koosoleku lõpetamise ja laialisaatmise korra ja tingimused, mille kohaselt politsei annab korralduse lõpetada koosolek kui see on keelatud või toimub keelatud kohas, ning võib anda korralduse koosolek lõpetada, kui korraldaja ei järgi talle pandud piiranguid või kui koosoleku jätkamine tekitab vahetu kõrgendatud ohu avalikule korrale või koosolekul osalevatele isikutele, mida pole võimalik vältida vähem riivavate meetmetega. Meie piketi puhul polnud tegu ühegagi neist tingimustest.”

Pöördumise kokkuvõttes rõhutab SAPTK, et kui politsei rikkus piketti laiali ajades jämedalt kehtivat õigust, siis on tegu väga kahetsusväärse juhtumiga, mis väärib kindlasti nii PPA juhtkonna kui ka laiema avalikkuse kriitilist tähelepanu – mitte ainult selleks, et konkreetne politsei poolne õiguserikkumine fikseerida ja heastada, vaid ka selleks, et sarnaseid õigusrikkumisi tulevikus vältida.

“Teatavasti on avaliku kogunemise ja koosolekute pidamise õigus üks demokraatliku ühiskonna kõige elementaarsemaid ja põhilisemaid kodanikuõigusi, mille mahasurumisse jõustruktuuride poolt ei tohi suhtuda kergekäeliselt, kuna tegu on totalitaarsele ühiskonnale omase tendentsiga.”

Lisaks küsimusele sellest, millisele õiguslikule alusele tuginedes politsei piketi laiali ajas, palub SAPTK vastust ka sellele, miks ja millisele õiguslikule alusele tuginedes politsei jäädvustas piketil osalenuid videokaameraga ning millistel eesmärkidel ja millisele õiguslikule alusele tuginedes kavatseb PPA kõnealust videomaterjali ja selles sisalduvaid isikuandmeid töödelda.

SAPTK kirja terviklikul kujul saab lugeda siit. Kehtiva õiguse kohaselt on PPA kohustatud vastama selgitustaotlusele viivitamata, ent mitte hiljem kui 30 päeva jooksul.

Tähelepanuväärselt sätestab karistusseadustiku § 158 lõige 1, et “[s]eaduslikult korraldatud avaliku koosoleku takistamise eest võib füüsilist isikut karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega ning juriidilisele isikule võib sama teo eest määrata rahalise karistuse.

Briti saatkonna ees protesteeriti Alfie Evansi surmamise vastu, aga politsei ajas piketi laiali

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!