Seiku Euroopa ja “rahuusundi” kontaktide ajaloost

20. juunil 1627 algas Põhja-Aafrika moslemite kuu aega kestnud rünnakuseeria Islandile. Seda sündmust mäletavad islandlased nimega Tyrkjaránið ehk Türgi röövretk. Tegemist oli orjapüügiretkega, mida mahitas toona Põhja-Aafrikat valitsenud Türgi impeerium.

Retkel osalenud araablaste ja mauride (kohalike hõimude ja araablaste järeltulijad) eesmärgiks oli vangistada ja müüa orjusse Islandi mehi, naisi ja lapsi. Türklased õhutasid avalikult maure osalema rünnakutes Euroopa riikide vastu ja selle tegevuse alla kuulus ka orjakaubanduslik inimrööv.

Moslemite esimene rünnak oli suunatud Islandi lõunarannikule Grindaviki kalurikülale. Piraate juhtis Murat Reis, endise nimega Jan Janszoons, kellest oli saanud moslem pärast samasugust röövretke, mille käigus ta ise kunagi vangistati.

Retke käigus kaaperdasid nad ka Taani kaubalaeva ja ründasid kuberneri residentsi Álftanesis, mis asus Reykjavíki lähistel, ent 24. juunil tõrjuti nad kuninga sõjameeste poolt tagasi.

Teine rünnakulaine toimus juba 1627. aasta juulis. Piraadid ründasid nädala jooksul Hvalnesit ja Edela-Islandi fjorde rüüstates farme, röövides eluskarja, väärisesemeid ja inimesi. Kaaperdati ja uputati Taani kaubalaev ja võeti enda valdusesse Inglise kalalaev. 16. juulil suundusid piraadid Westmani saartele (Vestmannaeyjar), rünnates kalurikülasid ja terroriseerides rahvast kolme päeva jooksul. Kokku rööviti 234 inimest ja tapeti 34. Kõik vastuhakkajad tapeti, samuti vanurid ja tööks kõlbmatud. Tapeti ka kohalik vaimulik ja kirik (Landakirkja) põletati maha. Teine vaimulik, Ólafur Egilsson, orjastati ja viidi Alžeeriasse. Hiljem vabastati ta lunarahaga, mille maksis Taani kuningas moslemitest korsaaride poolt röövitud alamate vabastamiseks.

Kuulsaimaks (ehk ka kurikuulsaimaks – R. T.) vangiks oli Guðríður Símonardóttir (1598–1682), kes müüdi Alžeeriasse seksiorjusesse ja kuulus nende hulka, kes vabastati pärast kümneaastast vangistust kuninga lunarahaga. Teda “autasustati” kaasaegsete poolt hoora ja pagana tiitliga seksuaalsuhete eest moslemitega, ja hiljem, pärast koju naasmist, oma orjusesse langemisest pääsenud abikaasa petmise eest tulevase poeedi ja vaimuliku Hallgrímur Péturssoniga (1614–1674). (Pikantse kõrvalekskursina – orjusest väljaostetud läbisid enne kojunaasmist Taanis “rehabilitatsioonikursuse” (vt siit), mida viis läbi islandlasest teoloogiatudeng Pétursson. Tudeng armus temast 16 aastat vanemasse Guðríðuri. Saarele naastes sai naine teada, et tema mees on surnud, abiellus Hallgrímuriga, ent see ei päästnud teda kogukonna hukkamõistust, kes elas toona teistsuguste arusaamade järgi kui tänapäeval).

Aastal 1627 vangistasid moslemid 400–800 (sõltuvalt allikast) islandlast, mis moodustas toonasest rahvaarvust (60 000) umbes 1,3 protsenti. Vaid 50 inimest jõudis tagasi kodusaarele. Enamik islandlaste lastest islamiseeriti sunniviisiliselt. Aastal 1635 tunnistasid end ristiinimesteks veel vaid 70 täiskasvanud islandlast. Ülejäänud olid kas tapetud või sunnitud usku vahetama.

Samal kuupäeval, 20. juunil, neli aastat hiljem ründasid moslemid öö varjus Iirimaal Lääne-Corki krahvkonnas asuvat Baltimore’i küla. Ründajate vägi koosnes mauridest, araablastest, türklastest ja vangistuses islamisse pöördunud hollandlastest.

Sõltuvalt allikatest vangistati 107 kuni 237 inglast ja iirlast, ehk praktiliselt kogu küla. Aheldatud külarahvas viidi Põhja-Aafrikasse orjaturule. Vaid kolmel neist õnnestus koju naasta, teistest ei olnud enam kunagi midagi kuulda.

Tõlkis Roland Tõnisson

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!