Silmakirjatsejad ja nende geopoliitilised topeltstandardid

USA president Donald Trump surumas Saudi Araabia kroonprintsi Mohammad Bin Salmani kätt Valge Maja Ovaalkabinetis, 20. märts 2018. Foto: Scanpix.

Samal ajal kui USA president Donald Trumpil ja tema liitlastel jagub väidetava Douma keemiarünnaku järgselt tugevalt hukkamõistvaid sõnu Süüria ja Venemaa partnerluse kohta, vaatavad nad aga oma kaubanduspartneri Saudi Araabia poolt sooritatud sõjakoledustele mugavalt läbi sõrmede, leiab Objektiivi toimetaja Martin Vaher.

Kui 7. aprillil 2018 sooritati Süürias mässuliste kätte langenud Douma linnas väidetavalt keemiarünnak, milles hukkus organisatsiooni White Helmets andmeil üle 70 inimese, nende hulgas ka naisi ja lapsi, järgnes sellele kohene ja peaaegu ühehäälne rahvusvaheline hukkamõist ning süü omistamine Süüria presidendile Bashar al-Assadile, kuigi selleks puudusid (ja hetkeseisuga endiselt puuduvad) igasugu ümberlükkamatud tõendid. USA president Donald Trump ei hoidnud oma emotsioone ja hinnanguid ka Twitteris tagasi, säutsudes muuhulgas:

“Palju hukkunuid, sealhulgas naisi ja lapsi, mõistusevastases Süüria KEEMIA-rünnakus. /… / President Putin, Venemaa ja Iraan on vastutavad Elajas Assadi toetamise eest. Neil tuleb selle eest maksta kõrget hinda. / … / Järjekordne humanitaarkatastroof ilma igasuguse põhjuseta. HAIGE!”

On aga tähelepanuväärne, et pärast sarnaseid rünnakuid Jeemenis, mille korraldas eelmise aasta jõulupühade ajal USA liitlane Saudi Araabia relvadega, mis võisid suure tõenäosusega pärineda nende lääneliitlastelt, valitses Donald Trumpi presidentaalsel Twitteri-kontol selle humanitaarkatastroofi osas haudvaikus; lisaks jõulusoovidele võis sealt lugeda vaid maksukärbete kohta.

Uudistekanali Al Jazeera andmetel tapeti jõuluajal 48 tunni jooksul üle 70 tsiviilisiku, nende hulgas samuti naisi ja üle 14 lapse, kui Saudi Araabia poolt juhitav sõjaline koalitsioon võitles Jeemenis houthi mässulistega. ÜRO andmetel on alates Saudi Araabia sekkumisest Jeemeni kodusõtta 2015. aasta märtsis sõjavägivalla tõttu hukkunud umbes 10 000 inimest ja üle 40 000 saanud vigastada, nende hulgas 1540 hukkunud ja 2450 vigastatud last (UNICEFi andmeil on hukkunud või vigastatud lapsi koguni 5000.) Olukorra tõsidusele juhitakse tähelepanu ka 14. juunil 2017 avaldatud Euroopa Parlamendi resolutsioonis humanitaarolukorra kohta Jeemenis, milles mõistetakse teravalt hukka vägivald tsiviilelanike vastu, sealhulgas pommitamine. Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2016. aasta resolutsioonis humanitaarolukorra kohta Jeemenis sedastatakse aga järgnevat:

“Arvestades, et Saudi Araabia juhitav sõjaline sekkumine Jeemenis Jeemeni presidendi ‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī palvel, sealhulgas rahvusvaheliselt keelustatud kobarpommide kasutamine, on toonud kaasa katastroofilise humanitaarolukorra, mis mõjutab kogu riigi elanikkonda, on tekitanud piirkonnas tõsiseid tagajärgi ning ähvardab rahvusvahelist rahu ja julgeolekut; arvestades, et praeguse sõjategevuse ägenemise esimesteks ohvriteks on Jeemeni tsiviilelanikud, kes elasid juba niigi rasketes tingimustes.”

“Arvestades, et on mitmeid teateid selle kohta, et Saudi Araabia juhitud sõjalise koalitsiooni õhurünnakud Jeemenis on tabanud tsiviilsihtmärke, sealhulgas haiglaid, koole, turge, viljahoidlaid, sadamaid ja põgenikelaagrit, kahjustades tõsiselt abi kättetoimetamiseks olulist taristut ja suurendades veelgi tõsist toidu- ja kütusenappust riigis; arvestades, et 10. jaanuaril 2016 pommitati Jeemeni põhjaosas Piirideta Arstide toetatavat haiglat, mille tagajärjel hukkus vähemalt kuus inimest, kümmekond inimest (nende hulgas Piirideta Arstide töötajad) sai vigastada ning meditsiinirajatised said raskeid kahjustusi; arvestades, et see on kõige hiljutisem juhtum terviserajatiste vastu suunatud rünnakute seerias.”

Seetõttu väljendab Euroopa parlament “sügavat muret Saudi Araabia juhitud koalitsiooni õhurünnakute ja Jeemenile kehtestatud mereblokaadi pärast, mis on toonud kaasa tuhandeid hukkunuid, on riiki veelgi destabiliseerinud, on hävitamas riigi füüsilist taristut, on tekitanud ebastabiilsuse, mida on ära kasutanud terrori- ja äärmusorganisatsioonid, nagu ISIS/Da’esh ja AQAP, ning on teravdanud juba niigi kriitilist humanitaarolukorda.”

Ühtlasi palub Euroopa Parlament “asepresidendil ja kõrgel esindajal käivitada algatus, mille eesmärgiks on kehtestada ELi relvaembargo Saudi Araabia suhtes, arvestades tõsiseid väiteid selle kohta, et Saudi Araabia on rikkunud Jeemenis rahvusvahelist humanitaarõigust, ja asjaolu, et jätkuv Saudi Araabiale relvade müügi litsentside väljastamine oleks seetõttu vastuolus nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP.”

Euroopa Liidu poolset relvaembargo kehtestamist Saudi Araabiale nõutakse rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise tõttu ka 2017. aasta Euroopa Parlamendi resolutsioonis, kuid hetkeseisuga pole selleni veel kahjuks jõutud. Huvitav on aga vaadata, millised riigid lõikavad kõige enam kasu Saudi Araabia sõjategevusest, mille tulemusena on hukkunud arvukad tsiviilelanikud, sh naised ja lapsed, ning mis on kutsunud esile tõsise humanitaarkatastroofi.

Uudistekanali Euronews andmetel, mis lähtub oma statistikas riiklikult väljastatud litsentside väärtustest, on peamisteks kasusaajateks Suurbritannia (u 4 miljardit eurot) ja Prantsusmaa (u 1,6 miljardit eurot). Need on aga veel konservatiivsed hinnangud. Suurbritannias tegutseva valitsusvälise heategevusorganisatsiooni War Child UK andmetel on Briti relvatootjad teeninud Jeemeni sõja vältel koguni u 7 miljardit eurot relvatehingutelt Saudi Araabiaga. Organisatsioon süüdistab selliseid ettevõtteid nagu BAE Systems ja Raytheon “kasumi lõikamises süütute laste surmade pealt”, müües rakette ja varustust Saudi-Araabia juhitud koalitsioonile, mida süüdistatakse sõjakuritegude sooritamises ja tuhandete tsiviilisikute tapmises pommituskampaaniate käigus. War Childi konflikti- ja humanitaarnõuniku Rocco Blume sõnul Suurbritannia mitte ainult ei müü relvi Saudi Araabia vägedele, vaid ka hooldab neid.

“Seda kasumit tuleb vaadelda kõikide muude kaasnevate kulude kontekstis, eriti arvestades seejuures tekkivat kahju meie rahvusvahelisele mainele eelkõige inimõiguste osas,” leidis Blume.

Ka War Child UK tegevjuht Rob Williams ei hoidnud ennast hinnangute andmisel tagasi, öeldes, et on “moraalselt tülgastav, et Suurbritannia valitsus lubab ettevõtetel teenida hiigelkasumeid süütute laste surmade pealt. Tuhanded lapsed on hukkunud ja miljonid lapsed on ohus. Suurbritannia valitsus on häbiväärsel kombel kaasosaline nende kannatustes ning õigustab seda lubadustega majanduslikust õitsengust.”

Sellises kontekstis kõlavad aga vägagi õõnsalt ja kahepalgeliselt Suurbritannia peaministri Theresa May sõnad, milledega ta hiljutist Süüria ründamist õigustas, leides, et selline rünnak oli “juriidiliselt ja moraalselt õige” vältimaks “täiendavaid inimkannatusi.” Kui tegemist on aga Jeemeni süütute meeste, laste ja naiste kannatustega, siis ei pea Theresa May seda isegi mainimisväärseks ega ammugi mitte piisavalt oluliseks, et selle humanitaarkatastroofi süüdlaste vastu välja astuda ja/või lõpetada oma otsene kaasosalus nende poolt toime pandavates koletustes.

Sellisele täielikule ükskõiksusele on tähelepanu juhtinud ka Briti Tööerakonna juht Jeremy Corbyn, kes kritiseeris Twitteri vahendusel Theresa Mayd selle eest, et ta vaikis oma Saudi Araabia visiidi vältel Jeemeni blokaadist ja Suurbritannia rollist sõjas, rõhutades seeläbi oma kaassüüd Jeemeni rahva kannatustes. Corbyn kutsus ühtlasi üles lõpetama nii blokaadi kui ka Suurbritannia relvamüüki Saudi Araabiale, kuniks on läbi viidud sõltumatu uurimine. Samuti oli Corbyn kriitiline ka Theresa May otsuse vastu rünnata Süüriat ilma parlamendi heakskiiduta ning seadis kahtluse alla selle rünnaku seaduslikkuse.

Samuti on tähelepanuväärne, et selliste mahavaikitud või esilekutsutud konfliktide otseseks kasusaajaks on ka peaministri abikaasa Philip May, kes on tippastmejuht investeerimisfirmas Capital Group, mis on omakorda ühe maailma suurima relvatöösturi Lockheed Martini suuraktsionär, omades väidetavalt ligikaudu 10% ettevõtte aktsiatest. On selge, et sellised sõjalised rünnakud ning sõjaliste konfliktide segamatu jätkumine on relvaärile kasulikud: nii Lockheed Martini kui ka Raytheoni aktsiad tegid hiljutise rünnaku järgselt hüppelise tõusu, kusjuures maailma suurima juhitavate rakettide tootja Raytheoni aktsia väärtus on ainuüksi tänavu tõusnud juba 18,1% võrra. Eeltoodu valguses tekib muidugi õigustatud küsimus selle kohta, kelle huve Suurbritannia peaminister selliste sammudega tegelikult teenib, kas tõesti rahvusvahelise kogukonna või hoopiski relvatöösturite ja oma perekonna majanduslikke huve? Küsimuse võimaliku huvide konflikti kohta jätan ma hetkel küll õhku rippuma, kuid loodan, et see pälvib siiski ka laiema üldsuse igati õigustatud huvi.

Euroopa Parlamendi liige Bodil Valero, kes toetab jõuliselt Euroopa Liidu relvaembargo kehtestamist Saudi Araabiale, nendib, et sellest ollakse siiski veel üsna kaugel, peamiselt seetõttu, et riigid, kes praeguses olukorras kõige enam kasu lõikavad, ei ole ilmselt nõus selle nimel koostööd tegema. Suurima probleemina näebki ta seejuures Suurbritannia ja Prantsusmaa omakasust kantud huvi säilitada status quo’d, kuna olukorras kus 48% nende relvadest müüakse Lähis-Ida riikidesse, oleks neil relvaembargo kehtestamise korral “kõige enam kaotada”. Lahendusena näeb ta aga nende riikide suuremat kollektiivset survestamist:

“Kui kaks riiki 28st ütlevad “ei” ja ülejäänud ütlevad “jah”, siis tuleks vähemusse jäävatele riikidele suuremat survet avaldada.”

Lisades, et “hetkel ei tohiks lubada uute relvade müüki Saudi Araabiale,” kuna “Euroopa relvad aitavad kaasa inimõiguste rikkumisele ja sunnitud rändele, mis on absoluutselt vastuolus Euroopa Liidu ühiste väärtustega.”

Sellise hinnanguga ei nõustu aga Suurbritannia välisminister Boris Johnson, kes kaitseb Suurbritannia valitsuse senist poliitikat, väites, et Saudi Araabia poolt sooritatud pommirünnakud ei kujuta endast rahvusvahelise humanitaarõiguse “tõsist rikkumist”. Siinkirjutajale jääb seejuures vägisi mulje, justkui oleksid kõik sõjategevuse tsiviilohvrid võrdsed, kuid mõned lihtsalt võrdsemad. Ning veel enam, Suurbritannia koguni keeldus toetamast Saudi Araabia väidetavate sõjakuritegude uurimist ÜRO poolt, kartuses, et see võib rikkuda kahe riigi vahelisi kaubandussuhteid ning ähvardas omakorda ümber vaadata oma kaubandussuhteid riikidega, kes seda ettepanekut toetavad.

Samal ajal kui Euroopa Liit vähemalt kaalub Saudi Araabiale relvaembargo kehtestamist, sõlmib aga USA president Donald Trumpi juhtimisel Saudi Araabiaga oma riigi ajaloo suurima relvatehingu 350 miljardi dollari väärtuses. Sellises tehingus ei nähta aga ilmselt midagi moraalselt küsitavat, sest on ju süütute tsiviilelanike tükkideks pommitamine niivõrd palju humaansem kui nende hukkumine väidetava keemiarünnaku tagajärjel, kui lubate natukene ironiseerida.

Egiptuse president Abdel Fattah al-Sissi, Saudi Araabia kuningas Salman, USA esimene leedi Melania Trump ja president Donald Trump Saudi Araabia pealinnas Ar-Riyāḑis uue globaalse ekstremistliku ideoloogiaga võitlemise keskuse avamisel, 21. mai 2017. Foto: Scanpix

Kui süütute laste kaitsmine Trumpile ja tema liitlastele tõeliselt korda läheks, siis võiksid nad Tomahawki raketid sama hästi suunata arvukate Planned Parenthoodi abordikliinikute pihta, kus tuhandeid süütuid lapsi igapäevaselt emaüsas tapetakse, sealjuures ka keemiarelvadega. Millegipärast ei ole aga näha neid õilishingi selle võika ülekohtu vastu barrikaadidele viskumas, nagu ka konservatiivne autor ja ajakirja Culture Wars toimetaja E. Michael Jones väga tabavalt välja toob, kui temalt küsiti, kas “tsiviilelanike kaitsmine ei peaks olema siinkohal universaalne küsimus?”

“Muidugi peaks! Ma tõstatasin selle küsimuse Nikki Haley’le [Ameerika Ühendriikide suursaadikule] ÜRO-s: kui te olete nii huvitatud beebide suremise ärahoidmisest, siis miks te rahastate Planned Parenthoodi? See ei ole isegi sõda. See on aastas miljonite dollarite suunamine beebide tapmisesse abordi teel.”

Kokkuvõte

Ühest küljest pigistavad USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa seega Saudi Araabia väidetavate sõjakuritegude osas silma või kaks kinni, kartuses rikkuda kasulikke liitlas- ja eelkõige kaubandussuhteid, kuid teisalt etendavad Süüria puhul mitte just kuigi usutavalt ega tõsiseltvõetavalt ühtäkki moraalseid majakaid ja väetite kaitsjaid, kelle suurimaks südameasjaks on süütute naiste ja laste kannatused. Please. Kui Saudi Araabiale rullitakse vaatamata humanitaarkatastroofi põhjustamisele ja tsiviilisikute tapmisele lahti punane vaip ning teda kostitatakse veel ka kopsaka relvatehinguga, siis Süüriat kostitatakse väidetava, ent senini tõendamata keemiarünnaku sooritamise eest hoopiski Tomahawkide rahega, lähtudes printsiibist: esmalt tulistan, seejärel esitan küsimusi. Ma loodan, et ma pole ainus, kes sellist käitumist sügavalt silmakirjalikuks ja moraalselt vastuvõetamatuks peab.

Lõpusõnad jätan ma aga USA president Donald Trumpile endale ning loodan, et ta neid ka ise kuulda võtab:

“Ma küsin: milline riik tahab olla seotud süütute meeste, naiste ja laste massimõrvaga? Maailma riike saab hinnata nende sõprade järgi. Ükski riik ei saa olla pikas perspektiivis edukas, toetades paariariike, brutaalseid türanne ja mõrtsukatest diktaatoreid.”

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!