Sõnum saadetud: Trumpi sõnul peaks NATO riigid panustama kaitsekulutustesse mitte 2, vaid 4 protsenti

USA president Donald Trump kuulamas 17. mail Washington DC-s toimunud valitsuskabineti istungil NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi selgitusi. Foto: Nicholas Kamm, AFP/Scanpix

Kohtumisel NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga noomis USA president Donald Trump organisatsiooni liikmesriike, kes ei panusta kaitsekulutustesse kohustuslikku 2 protsenti SKT-st, ja osutas, et tegelikult peaks kaitsekulutuste protsent olema koguni 4.

Neljapäeval Washington DC-s toimunud kohtumisel toonitas Trump selgesõnaliselt, et kavatseb “tegeleda” nende NATO liikmesriikidega, mis ei panusta kaitsekulutustesse vähemalt kahte protsenti SKT-st, nagu NATO põhikiri seda nõuab.

Spetsiifiliselt osutas Trump halva eeskujuna Saksamaale, mille kaitsekulutused on praegu vaid 1,2 protsenti, vahendab portaal Defence News.

“Meil on terve rida riike, mis ei maksa nii palju, nagu nad peaksid maksma, samal ajal kui enamik liikmesriike täidavad oma kohustusi. Loodetavasti saate kohustusi rikkuvate riikidega ise hakkama. Eks ole? Ma loodan, et saate,” ütles Trump Stoltenbergile.

Stoltenberg avaldas omalt poolt Trumpile tänu, et USA näitab kaitsekulutuste osas eeskuju.

Seejuures luges Trump konkreetselt üles kõik NATO liikmesriigid, mis panustavad kaitsekulutustesse lubatud mahus: Poola, Rumeenia, Eesti, Läti, Leedu, Kreeka ja Ühendkuningriik.

“Nemad maksid. Nad tegid seda õigeaegselt. Nad maksid just nii palju, kui nad pidid maksma. Ent meil on riike, kes seda ei tee ja nendega me veel tegeleme,” lausus USA president.

“Ootame endiselt, et ka ülejäänud 20 NATO liikmesriiki hakkaks täitma oma kohustusi ning panustaks kaitsekulutustesse vähemalt 2 protsenti. See number on niigi väga madal – tegelikult peaks soovitud tasemeks olema 4 protsenti,” rõhutas Trump, saates seeläbi NATO riikidele sõnumi selle kohta, mida tuleks teha, et USA-le meelepärane olla.

Siiski jätkus Trumpil NATO suunal ka toetavaid sõnu ning ta kinnitas ka USA pühendumist organisatsiooni aluseks olevale vastastikuse kaitse põhimõttele: “NATO on tegutsenud USA-ga väga lähedastes suhetes ja meie suhted on tõesti head.”

“Üheskoos oleme pannud oma kohustusi rikkunud riigid rohkem raha välja käima. Selles suunas tuleb edasi tegutseda, ent palju miljardeid dollareid lisaraha on juba välja käidud,” ütles ta kokkuvõtteks.

Kohtumine leidis aset ajal, mil USA ja Euroopa suuremate NATO riikide vahel on tekkinud tõsised pinged seoses Trumpi otsusega taganeda Iraani tuumaleppest, ilma et Iraan oleks tõendatult seda lepet rikkunud. Euroopa riigid eesotsas Saksamaaga on kinnitanud, et ei kavatse Iraani tuumaleppest taganeda. USA on aga ähvardanud sellisel juhul sanktsioonidega mitte ainult Iraani, vaid ka neid riike, kes Iraani vastu sanktsioone ei kehtesta.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA