Asüülitaotlejad Tornio vastuvõtukeskuses. Foto: Panu Pohjola, AP/Scanpix

Helsingi politsei tunnistab, et avalikus ruumis toime pandud vägistamiste arv on kasvanud ja kahtlustatavad on kõik välismaalased. Soome justiitsministri hinnangul kujutavad varjupaigataotlejad endast turvalisusriski.

Kõik tundmatu poolt sooritatud vägistamised, mida praegu uuritakse, on toime pandud välismaalaste poolt. Viimaste hulgas on ka välismaalasi, kes on tulnud mujalt Euroopast. "Lühikese aja jooksul on avalikus ruumis toimunud vägistamiste arv selgelt tõusnud," nentis Helsingi politsei asejuht Ilkka Koskimäki pressikonverentsil.

Eelmisel aastal oli Helsingis üheksa, tänavu aga neliteist ohvrile tundmatu isiku poolt toime pandud vägistamist. Hetkel uuritakse Helsingis kolme vägistamisjuhtumit, kus kahtlustatavaks on varjupaigataotleja.

Põlissoomlaste erakonda kuuluv töö- ja justiitsminister Jari Lindström mõistab seksuaalkuriteod karmilt hukka ja imestab, miks vägistamiskahtlustus või isegi vägistamises süüdimõistmine ei mõjuta varjupaigataotluse menetlust. "Kui ütlen enda isikliku seisukoha, siis see on küll tõesti imelik, aga kehtivad rahvusvahelised lepingud mõjutavad seda," märkis Lindstöm Soome Rahvusringhäälingule.

2015. aastal on Helsingis registreeritud 6000 varjupaigataotlejat, mis on 20% Soomes taotluse esitanud isikutest.

Alles hiljuti vapustas Soomet 14-aastase tüdruku vägistamise juhtum, mis leidis aset 23. novembril Põhja-Pohjanmaa maakonnas Kempeles. Politsei pidas kinni kaks Afganistanist pärit varjupaigataotlejat, kellest üks oli 15- ja teine 17-aastane nooruk. Esialgu ei olnud poistelt võimalik isegi ütlusi võtta, sest polnud tõlki.

Soome politseinikke esindavate organisatsioonide liidu (SPJL) esimees Yrjö Suhonen kirjutab aga oma blogis, et varjupaigataotlejatega seotud kuriteokahtluste arv on märgatavalt kasvanud, kuid samas napib politseinikke. Uute politseinike ettevalmistamine on pikk protsess.

"Ma kardan väga, et peagi tuleb Soome tänavatele saata sõdurid nagu Prantsusmaal. Ametioskuste seisukohalt oleks isegi see samm parem, kui ülesannete jagamine tsiviilisikutele abipolitseinike süsteemi kaudu," arvas Suhonen.

Loe lähemalt siit, siit ja siit.