PRESSITEADE
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks kogus üle-Euroopalise kampaania “Üks meie seast” raames sündimata inimeste eluõiguse kaitseks rohkem kui 5000 allkirja.
Kampaania raames koguti allkirju kahele sisult kokkulangevale petitsioonile, millest esimene on suunatud Euroopa Komisjonile, teine Eesti Vabariigi Valitsusele. Petitsioonidega nõutakse maksumaksjate raha kasutamise lõpetamist sünnieelselt inimese elu hävitavate tegevuste (ennekõike abordi) rahastamiseks.
Kampaaniat “Üks meie seast” viidi üheaegselt läbi 27-s Euroopa Liidu liikmesriigis, kus koguti ühtekokku enam kui 1,8 miljonit allkirja. Kõik kogutud allkirjad esitatakse Euroopa Komisjonile. Eestis toetas kampaaniat ka Eesti Kirikute Nõukogu, mistõttu koguti allkirju kõigi Eesti kristlike usuühenduste kogudustes üle Eesti.
Kampaaniaga “Üks meie seast” soovitakse juhtida ühiskonna tähelepanu sündimata inimeste eluõiguse kaitse probleemile. Aastast 1956 on Eestis abordi ohvriks langenud enam kui 1,5 miljonit inimest, mida on tunduvalt rohkem kui täna meie maal elanikke.
Õiguskantsler Allar Jõks kinnitas juba 2002. aastal oma ametlikus arvamuses, et sündimata inimesed on põhiseaduse kaitse all ja et riigil on kohustus kaitsta nende õigust elule. Sellest hoolimata rahastab Vabariigi Valitsus kõiki aborte olenemata nende põhjusest.
“Õigusriigi kontekstis on vastuvõetamatu, et riik rahastab kõige kaitsetumate inimeste tahtlikku tapmist – nii palju võiksime olla ajaloost õppinud. Eriti skandaalne on see, et Vabariigi Valitsus rahastab aborti Haigekassa eelarvest, justkui rasedus oleks haigus, mida tuleb abordi abil maksumaksjatelt kokku korjatud raha eest ravida. See kõik leiab aset olukorras, kus meie rahvas on väljasuremise kursil, kuna meile ei sünni piisavalt lapsi,” selgitab Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhataja Varro Vooglaid.
Vooglaid lisab, et “rahastades süütute inimeste massilist tapmist määratleme ühiskonnana oma kõlbelise palge eemaletõukaval moel. Seejuures vajab meie ühiskond hädasti kõlbelist tervenemist, ent seda ei saa olla ilma, et teadvustaksime ja kahetseksime abordi hiiglaslikku ebaõiglust.”
“Iga inimene väärib õigust elada ja mitte kellelgi ei ole vabadust võtta süütuilt lastelt elu,” võtab Vooglaid teema kokku.
Koos allkirjadega üleantud kaaskirjas avaldas SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks lootust, et Vabariigi Valitsusel on põhimõttekindlust ja otsustusjõudu langetada otsuseid, mis teenivad mitte rahvusvahelisi survegruppe ja moodsaid inimvaenulikke ideoloogiaid, vaid õigluse ideaali.
“Kui seda julgust aga leida ei õnnestu, siis peate te vähemalt teadvustama, et lähete ajalukku valitsusena, mille teadliku otsusena eirati suures mastaabis kõige väetimate inimeste kõige elementaarsemat õigust — õigust elule,” sedastati Stenbocki majja toimetatud pöördumises.
Vabariigi Valitsusele adresseeritud petitsioon jääb avatuks ning sellega saab liituda ka edaspidi leheküljel http://yksmeieseast.ee.
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks on 2012. aasta lõpus asutatud kodanikeühendus, mis lähtub eesmärgist seista kristlikule õpetusele tuginedes perekonda, loomuseadust, inimväärikust ja -õigusi ning omandit austava traditsioonilise ühiskonnakorralduse ja Euroopa kultuuripärandi kaitsmise eest kõigis ühiskonnaelu valdkondades.
Alljärgnevalt on toodud ära SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhataja Varro Vooglaidi kiri, mis anti Vabariigi Valitsusele üle koos petitsioonile kogutud allkirjadega.
Lugupeetud Vabariigi Valitsuse liikmed!
Anname Teile üle kampaania “Üks meie seast” raames kogutud allkirjad.
Nagu näete, seisab täna üleantavate allkirjade taga 5 385 inimest, kes ütlevad julgelt ja oma nime varjamata välja, et valikabordi riiklik rahastamine on absoluutselt vastuvõetamatu.
On ühtaegu absurdne ja skandaalne, et Vabariigi Valitsus on juba palju aastaid rahastanud sündimata laste massilist tapmist määruse alusel, mis kannab pealkirja “Haigekassa rahastatavate tervishoiuteenuste loetelu” — justkui oleks rasedus haigus ja abort selle ravi.
Seejuures kirjutas õiguskantsler Allar Jõks juba 2002. aastal oma ametlikus arvamuses, et riigil on põhiseaduslik kohustus kaitsta sündimata laste õigust elule. Piisab elementaarsest loogikast mõistmaks, et selle kohustusega ei ole parimagi fantaasia korral võimalik ühitada otsest rahalist toetust sündimata laste tahtlikule tapmisele.
Kindlasti teate, et meie maal ei ole juba palju aastaid sündinud ligilähedaseltki nii palju lapsi kui oleks tarvis rahva järjepidevuse tagamiseks. Professor Rein Taagepera on korduvalt hoiatanud meid demograafilise allakäigu keerisesse ehk nn “vetsupotti” langemise eest, millest ei ole enam tagasiteed.
Ja sellest hoolimata rahastab Vabariigi Valitsus järjepidevalt igal aastal enam kui 6 tuhande lapse tahtlikku tapmist, olgugi, et ka valitsuskoalitsiooni programmis on suurejooneliselt deklareeritud eesmärki vähendada abortide arvu ja saavutada, et Eestist saaks kasvav rahvas.
Alates 1956. aastast, kui abort Nõukogude Liidu poolt Eestis seadustati, on meie maal võetud sünnieelselt elu enam kui 1,5 miljonilt lapselt. Nõnda on abordiprobleem jätnud meie rahva südamesse väga sügavad ja valusad haavad.
Seepärast ei väida me, et abortide riikliku rahastamise lõpetamine oleks lihtne otsus — kindlasti toob see kaasa end seksuaaltervise spetsialistideks tituleerinud huvigruppide vihaseid proteste. Ent see on fundamentaalse tähtsusega otsus, millest sõltub meie rahvuslik väärikus.
Tõepoolest, küsigem endalt, milline on meie rahva kõlbeline pale, kui meie enda valitsus mitte üksi ei vaata tegevusetult pealt, vaid ka otseselt rahastab kõige süütumate ja kaitsetumate inimeste tahtlikku massilist tapmist?
Me väga loodame, et Vabariigi Valitsusel on põhimõtte- ja tahtekindlust langetada otsuseid, mis teenivad mitte rahvusvahelisi survegruppe ja moodsaid inimvaenulikke ideoloogiaid, vaid õigluse ideaali.
Kui seda julgust aga leida ei õnnestu, siis peate te vähemalt teadvustama, et lähete ajalukku valitsusena, mille teadliku otsusena eirati suures mastaabis kõige väetimate inimeste kõige elementaarsemat õigust — õigust elule.
Meie omalt poolt kinnitame, et me ei loobu sündimata laste eluõiguse eest seismisest enne, kui selles osas toimuvad põhimõttelised muutused. Selleks kohustab meid südametunnistus.
Tallinnas, 11. novembril 2013
Lugupidamisega,
Varro Vooglaid
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhataja