Teabeameti nimetahvel. Foto: Raigo Pajula, Postimees/Scanpix

Välisluurega tegeleva Teabeameti aastaraamatus hoiatatakse rahvusluse, sallimatuse ja Euroopa Liidu suhtes vaenulike liikumiste ja erakondade eest: rahvusluse ja sallimatuse kasv võib nimelt põhjustada korrarikkumisi ja rahvarahutusi, tekkinud pingeid kasutab omakorda ära Venemaa.

Teabeameti esimene üldsusele mõeldud aastaraamat kannab pealkirja "Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskonnas 2016. aastal" ja selle kokkuvõtvas osas (lk 8) öeldakse Euroopat tabanud rändekriisi ja rahvuslike liikumiste vastureaktsiooni kohta:

"Keerulise julgeolekuolukorra tõttu migrantide päritoluriikides on oodata migratsioonivoo jätkumist Euroopasse. Euroopa Liidu liikmesriikides on migratsioonikriisi taustal populaarsemaks muutunud need paremäärmuslikud liikumised ja erakonnad, kes on Euroopa Liidu suhtes vaenulikud. Äärmuslike vaadete levikut ja pingete tekkimist kasutab osavalt ära Venemaa oma välispoliitilisi eesmärke püüdes."

Rahvusluse ja sallimatuse kasv võib tekitada pingeid

Peatükist "Migratsioonikriis" (lk 42) võib samal teemal lugeda veidi pikemalt:

"Kuna julgeolekuolukord migrantide päritoluriikides on endiselt keeruline, on oodata migratsioonivoo jätkumist Euroopasse. Arvestades fakti, et Lähis-Idas valitsevale kriisile ei ole niipea lahendust oodata, võib 2016. aasta kujuneda Euroopale immigratsiooniküsimustes sama raskeks (kui mitte raskemaks) kui 2015. aasta. Euroopa Liidu liikmesriikides on migratsioonikriisi taustal suurenenud Euroopa Liidu suhtes vaenulike paremäärmuslike liikumiste ja erakondade populaarsus."

"Rahvusluse ja sallimatuse kasv võib tekitada üha tugevamaid pingeid, põhjustada korrarikkumist ning rahvarahutusi. Äärmuslike vaadete levik tekitab vastuolusid Euroopa Liidus, võimendades niimoodi ka liikmesriikide sisemisi pingeid. Liikmesriikide vahelised pinged ja konfliktid õõnestavad ja nõrgestavad omakorda EL-i kui terviku ühtsust. Äärmuslike vaadete levikut ja pingete tekkimist kasutab Venemaa osavalt ära oma välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks, üritades võimendada Euroopa Liidu siseseid konflikte näiteks Euroopa paremäärmuslaste toetamise kaudu."

Teabeamet on kaitseministeeriumi valitsusalas tegutsev julgeolekuasutus.

Kapo hinnangul äärmuslus Eestit praegu ei ohusta

Tänavu veebruari alguses ütles kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp, et Eestis pole täheldatud äärmusluse kasvu: "Kaitsepolitsei julgeolekuasutusena saab kinnitada, et äärmuslus ei ole Eesti julgeolekut otseselt ohustanud ei viimastel kuudel ega seoses pagulastemaatikaga."

"Oluline on mõista, et sugugi alati pole tõrjuv suhtumine ja väljaütlemised võõravihast kantud, vaid tihti pigem hirmust tundmatu ja võõra suhtes," lisas Puusepp. "Selge, et neid hirme võivad äärmuslased püüda ära kasutada, et oma toetust suurendada. Sellepärast on oluline, et inimesed hoiduks hirmust ajendatuna, olgu siis ratsionaalsest või mitte, kaasa minemast äärmuslike üleskutsetega, mille taga ei pruugi enam olla hea tahe."

Keda riik peab äärmuslaseks?

Portaali Objektiiv järelepärimisele, milliseid Eestis tegutsevaid formaalseid või mitteformaalsed ühendusi peab kaitsepolitseiamet äärmuslikeks ja millised on äärmusluse kriteeriumid, vastas Harrys Puusepp 4. märtsil järgmist:

"Äärmuslased ehk ekstremistid on nime järgi need, kes oma oma eesmärkide saavutamiseks kasutavad äärmuslike vahendeid ja meetmeid. Kaitsepolitsei huviorbiidis on need, kelle puhul on võimalus, et nende eesmärgiks on vägivalda kasutades ohustada põhiseaduslikku korda, selle kehtimist või vägivalda kasutades muuta põhiseaduslikku korda.

Üleskutsetest on äärmuslikud ja kõike lihtsamini on arusaadavad sotsiaalset vaenu õhutavad üleskutsed, mis on ka seadusega karistatavad, kui on oht varale või inimeste tervisele või elule. Sotsiaalse vaenu õhutamist käsitleb Karistusseadustiku  §151."