Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva õhtul, mil Tartus toimus presidendi vastuvõtt Eesti koorekihile, kogunes Tallinnas Vabaduse väljakule hinnanguliselt kuni 5000 inimest, kes liikusid näpistavat pakast trotsides reipalt tõrvikurongkäigus ümber vanalinna.
Ajaloolane Jaak Valge rõhutab Eesti Vabariigi sajandale sünnipäevale pühendatud intervjuus, et rahvusriik ja demokraatia ei vastandu teineteisele – vastupidi, sotsiaalselt, majanduslikult ja rahvuslikult homogeensemates riikides on kvaliteetsem demokraatia, sest demokraatlik ühiskond eeldab tasakaalu enda ja ühiskonna huvide vahel.
Mida ma soovin Eesti rahvale ja riigile meie sajandal aastapäeval?
Eesti riik rajati vanaisade poolt klassikalistele euroopalikele printsiipidele: isikuline kultuur, kus iga inimese areng on eesmärk iseeneses, demokraatlik ühiskonnamudel koos võimude lahususega, õigusriik, eraomandi iseenesestmõistetavus, usu- ja mõttevabadus, kultuuriautonoomia vähemusrahvastele kui tolerantsuse väljendus, ametiühinguliikumine ning humanistlike põhimõtete austamine.
Eesti Vabariigi sajandal aastapäeval tuleb meil isiklikult ja rahvana vaadata enda hinge ja keskenduda oma tõelise olemuse leidmisele.
Just meie kaasaegse ühiskonna demokraatliku arengu ja hea käekäigu pärast vajame sisulist ja süvitsi minevat arutelu 1930.
Kui rääkida põhiseaduslikust korrast ja selle kaitsmisest, siis ei saa me üle ega ümber tõigast, et meie 100 aasta omariikluse hulka jääb ka põhiseadusliku korra kukutamine.
Äsja presidendilt kõrgeima riikliku autasu pälvinud riigikogu esimees Eiki Nestor ei mäleta või ei taha mäletada, et laulva revolutsiooni aasta 1988 detsembrikuus võeti ta vastu Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei ridadesse, kirjutab portaali Objektiiv peatoimetaja Veiko Vihuri.
Kui majandustaseme poolest võib 1920.
