Majandusteabe portaali Mises Wire toimetaja Tho Bishop selgitab alljärgnevas arvamusloos, miks lääne "liberaalsest demokraatiast" on viimastel aastakümnetel saanud totalitaristlik müüt ja kuidas selle inimvaenulik olemus on eriti selgelt ilmsiks saanud käesolevate Covid-19 ebameeldivuste ajal.
Normaalne ühiskond toimib ilma liigse välise reguleerimiseta.
Ainsad lõhestajad ja "vihakõnelejad" on meil need, kes nimetavad ennast liberaalideks, tõdeb Malle Pärn Objektiivi kolumnis.
Brüsseli vasall Kersti kuulutab, et "sõna on vaba" ja kõik inimesed on "võrdsed", aga mõtleb ta seda ikka nii, et "liberaali" sõna on vaba, isegi siis, kui see on alatu laim.
Võidelda vaenlasega, kes ei varja oma palet ja eesmärke, on palju lihtsam kui näha humanismi ja demokraatia maski taha varjunute tõelist olemust.
See, kes nõuab teistelt seaduste täitmist, peab neid täitma ka ise.
Vaba ühiskonna aluseid ohustavad mitte konservatiivid, nagu väitis hiljuti politoloog Tõnis Saarts, vaid hoopis võimu- ja meediaringkonnad, mis väidavad end olevat liberaalse demokraatia edendajad, nendivad Markus Järvi ja Varro Vooglaid saates "Fookuses".
Liberaalne demokraatia ei ole vaba ühiskonna sünonüüm – vastupidi, ideoloogilisest režiimist, mis nimetab end liberaalseks demokraatiaks, on saanud suurim oht vabale ühiskonnale, tõdesid omavahelises vestluses Veiko Vihuri ja Varro Vooglaid.
Tänapäeval on liberaalsest demokraatiast kujunenud suurim oht vabale ühiskonnale, sest märkimisväärse ideoloogilise surve alla on sattunud usu- ja veendumusvabadus, sõnavabadus ja mitmed teised vabadused, tõdes konverentsil „Eesti valik: demokraatia või demokratuur" peetud ettekandes kolumnist ja teoloog Veiko Vihuri.
