Eelarvesõda: Salvini Itaalia "ei taha enam olla tobedate euroreeglite teenija"
Itaalia siseminister Matteo Salvini ütles eile, et Itaalia valitsus ei muuda oma eelarvekava aastaks 2019, nagu seda nõuab Euroopa Komisjon.
Itaalia siseminister Matteo Salvini ütles eile, et Itaalia valitsus ei muuda oma eelarvekava aastaks 2019, nagu seda nõuab Euroopa Komisjon.
Olukorras kus Itaalia on esitanud Euroopa Komisjonile sealt saadetud soovitusi eirava ehk liialt suure puudujäägiga eelarve, kinnitas kõnealuse organi president Jean-Claude Juncker, et ettepanekut ei aktsepteerita.
Esmaspäevasel erakorralisel euroala rahandusministrite koosolekul jäid õhku lahkarvamused Itaalia tuleva aasta eelarve osas, samal ajal kui Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker hoiatas, et "teha tuleb kõik vältimaks uut Kreekat.
Itaalia asepeaministri Matteo Salvini kinnitusel "ei hooli" ta sellest, kui Euroopa Komisjon lükkab tagasi valitsuse eelarvekava.
Itaalia peaministri Giuseppe Conte nõuniku sõnutsi on Euroopa Liidu liidrid nende euroskeptilise valitsuse pärast hirmul ning üritavad seda meeleheitlikult abortida, et välistada "populistliku" ülestõusu kulutuli kogu blokis.
Vahetult pärast Itaalia võimaliku valitsuse avaldust potentsiaalse paralleelvaluuta kasutuselevõtu kohta riigis laitis Financial Times mõtte maha, kuna need "rahatähe-laadsed võlakirjad võivad hakata aitama kelme, tüssama maksumaksjaid ja lõhestama [Itaaliat veelgi] laiemalt.
Itaalias valitsust moodustada üritavad erakonnad on andnud teada, et nende "Saksa-stiilis" valimislepingu koostamine võib veel venida, ning samuti tahavad nad leida peaministriks sobiva isiku, kes poleks aga ei Liiga liider Matteo Salvini ega ka Viie Tähe Liikumise eestvedaja Luigi Di Maio.
Värske rahandusminister Olaf Scholz on saatnud eurot kasutavatele "tsoonikaaslastele" Euroopa Liidus selge signaali kokkuhoidliku eelarvepoliitika jätkumisest Saksamaal.
Kuulus Saksa ökonomist ja kunagine kantsler Angela Merkeli nõunik Hans-Werner Sinn kirjutab oma autobiograafia veergudel, et migrandikriis võib minna riigile maksma peaaegu triljon eurot.
Euroopa Komisjon avaldab liikmesriikidele survet pangandusliidu plaanidega, mis muuhulgas tähendaks sundust tõsta taas jalule kokkuvarisevaid laenuasutusi nö piirist piirini.