Olukord, kus keskvõim sunnib Eesti riiki üleliiduliste kriteeriumite alusel oma kodanike sõnavabadust karistuse ähvardusel alla suruma, on otsene meenutus Nõukogude Liidust.
Keskerakonna, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide Euroopa Parlamendi saadikud pooldavad nõndanimetatud "vihakõne" karistamist vanglakaristusega.
Objektiivi raadiosaates kommenteerivad Varro Vooglaid ja Veiko Vihuri pikemalt koalitsioonilepingus kokku lepitud plaani korraldada 2021.
Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni kõnest Euroopa Parlamendis nähtub üleliidulise ideoloogilise diktatuuri kehtestamise ihalus, mille väljenduseks on ka väidetavalt Euroopa Liidu poolt Eesti suhtes algatatud rikkumismenetlus seoses asjaoluga, et Eestis ei ole piisavalt ulatuslikult kehtestatud nn vihakõne keeldu, arutlevad seekordses saates "Fookuses" Markus Järvi ja Varro Vooglaid.
Kuna Eesti pole seni seadustesse lisanud sätteid, mis muudaks nn "avaliku vihakõne" kriminaalkuriteoks, nagu näeb ette 2008.
Pühapäevases poliitikateemalises raadiosaates "Räägime asjast" ütles rahandusminister ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme, et Euroopa Liidust on tulnud kiri, milles teatatakse rikkumismenetluse alustamisest Eesti suhtes seoses puuduliku regulatsiooniga vihakõne tõkestamise osas.
Kui kuulata kolmapäevast Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni "Olukorrast Euroopa Liidus" sõnavõttu, siis üheks selle jubedamaks osaks oli ähvardus karmistada EL-i rassiseaduseid ja piirata sõnavabadust, kirjutab Karol Kallas.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas Euroopa parlamendi ees kõneledes muu hulgas kavatsusest karmistada võitlust "vihakõne" ja "rassismi" vastu, kuid samuti nn LGBT-õiguste üleliidulise kehtestamise eest.
Kersti Kaljulaiule meeldib hurjutada konservatiive ja rahvuslasi nende väidetava vihasuse pärast, aga samal ajal kutsub ta oma vastuvõtule endale meelepärast ideoloogilist programmi esindavad inimesed varjamatult vihakõnet pidama, osutab Varro Vooglaid, heites presidendile ette topeltstandardite rakendamist.
Sõnavabadust ei või loovutada ilma võitluseta.
