Tiit Madisson: suurem osa eesti rahvast ei lähtu ideaalidest, vaid omakasust

Suurem osa rahvast ei pea võitlust ideaalide eest mitte millekski. Tüüpiline eestlane ei hakka barrikaadidele ronima, vaid vaatab individuaalselt, kuidas hakkama saada ja kuidas on kasulik, räägib teenekas vabadusvõitleja Tiit Madisson Objektiivile. 

Vabadusvõitleja Tiit Madissoni sõnul oli ideelisi inimesi Eesti iseseisvuse taastamise ajal küll, aga rahva tervikust moodustasid nad Madissoni hinnangul siiski vähemuse.

“Seepärast ei maksagi tänasesse olukorda hüsteeriliselt suhtuda, sest sisuliselt on see olukord sama olnud ka kolmkümmend aastat tagasi. Vahe on selles, et meie praegune ladvik hoiab kinni Brüsselist, selle pärast, et ta sõltub sellest ega hooli omariiklusest sugugi. Ta ei usu sellesse, et me suudame ennast ise valitseda,” kirjeldab Tiit Madisson tänast olukorda Eestis ja lisab, et kui Brüsseli võim kõikuma peaks hakkama, siis võib olukord muutuda.

“Needsamad võimutsejad, kes veel täna koogutavad Brüsseli isandate ees, võivad hakata mõtlema, et tahaks ikka ise võimul edasi olla ja peab hakkama kurssi muutma – nagu omal ajal meie kommunistid muutsid meelt, muutusid üleöö sini-must-valgeteks ja jätkasid võimul olemist.”

Tiit Madisson toob lisaks kõneka näite esimestelt demokraatlikelt valimistelt. “1992. aastal sai meie võitluspartei, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, sai ainult 8,8 protsenti häältest, kuigi oli teada, et meie olime iseseisvusvõitluse eesotsas olnud ning paljud meie seast olid põhimõttelised antikommunistid, kes istusid laagrites,” meenutab Madisson.

“Suurem osa rahvast ei pea võitlust ideaalide eest mitte millekski. Eesti rahvas oli juba väga hästi kohanenud. Eestlased on üldse väga kohanemisvõimelised. Nad ei hakka barrikaadidele ronima, vaid vaatavad individuaalselt, kuidas hakkama saada ja kuidas on kasulik. Ja praegu ongi kasulik olla globalistlikus süsteemis ja sellele mitte vastu hakata.”

Tiit Madissoni järgi on mitmelt poolt olnud kuulda neid juhtumeid, kus keegi peale mõne avalduse või artikli kirjutamist, kus on taunitud mõnda süsteemi aspekti näeb inimeste suhtumise muutust. “Naabrid ja lähedased inimesed hakkasid kõrvale hoidma nagu pidalitõbisest. See on iseloomulik tänasele Eestile ja eks ta enamvähem oli sama ka iseseisvuse taastamise eelsel ajal,” kirjeldab vabadusvõitleja Madisson Eestis levivat suhtumist.

Tiit Madisson räägib veel 30-aasta tagusest Hirvepargi miitingust, iseseisvusliikumisest ja rahva suhtumisest omaaegsetesse vabadusvõitlejatesse, sekka mõned värvikad muljed nõukogude vangilaagritest.

Kuulake ja vaadake lisa videost!

Palun toetage Objektiivi tegevust annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!