Ülo Vooglaid: erakondade vahereitingud on õiglasem kaotada, valimiskampaaniad on juba puhas pettus

Foto: Scanpix

Erakondade reitinguid peegeldavad küsitlused on valimiste eel saanud iganädalaseks. Ülo Vooglaiu sõnul on võimalik vaheküsitlustes rahuldava usaldusväärsusega tulemus küll saavutada, kuid õiglasem oleks need kaotada. Valimiskampaaniad on juba puhas petmise vorm, millel meie poliitkultuuris kohta ei ole.

Vooglaiu sõnul võib tuhande vastajaga valim anda tõelähedase ettekujutuse erakondade poolehoiust küll. Kuid ainult tingimusel, et valim on esinduslik ehk neljale kriteeriumile vastav. Need on representatiivsus (kõiki erakondi kaasav), valiidsus (selgesõnalisus, üheseltmõistetavus küsimuste formuleerimisel), reliaablus, täpsus (andmed peavad olema fikseeritud täpselt).

“Need neli nõuet kehtivad igal pool, olgu Ameerikas, Hiinas või Venemaal,” kinnitas Vooglaid.

Tuhat vastajat, kombineeritud meetod

Tuhande vastajaga ongi Eesti suurimate uuringufirmade poolt läbi viidud valimiseelsed küsitlused.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi arvamusküsitluste koordinaator Tanel Paasi sõnul leitakse küsitlusele vastajad juhuvalikul. Teenusepakkujana kasutab instituut Norstat Eesti ASi. Võimalikult hea esinduslikkuse saamiseks kasutatakse kombineeritud meetodit ehk ca 85% valimist saadakse telefoniküsitlusest ning ülejäänud ca 15% veebiküsitlusest.

Telefoniküsitluse puhul kasutatakse juhuslikkuse alusel genereeritud telefoninumbreid, et jõuda võimalikult laia ringi potentsiaalsete vastajateni. Veebiküsitlust teostatakse ettevõtte enda veebipaneelis, kuhu kuulub teiste uuringute käigus ning professionaalsete standardite järgi värvatud 22 000 vastajat.

Ka Kantar Emori juhataja Karin Niines kinnitas, et erakondade toetuse seires kasutatakse juhuvalimit ja vastajad on lainetes erinevad.

Väiksem eksimusaste

Valimi suuruse analüüsi määrab detailsusvajadus ja soovitavad statistilised usalduspiirid.

“Teisisõnu, kui väikeseid rühmi on vajalik analüüsida ning millistest usalduspiiridest piisab,” täpsustas Niines.

Kantar Emor kasutab erakonnaseiretes tuhande vastaja valimit. Niinese sõnul võib erinevates uuringutes see arv olla suurem või väiksem – kõik sõltub konkreetsest uurimisprobleemist.

Ka Norstat teostab iganädalaselt küsitlust valimiga 1000 vastajat. Jooksva nelja nädala koondtulemuse arvutamiseks liidetakse kokku viimase nelja nädala tulemused – seetõttu esineb kord kuus ka nelja tuhande vastajaga küsitlusi.

Paasi sõnul ei ole ebatavaline, et küsitlused võivad mõnevõrra erineda.

“Erinevused võivad tuleneda teostuse meetodist ja samuti ajaperioodist. Ükski eraldiseisev küsitlus ei saa pretendeerida absoluutsele tõele, kuid erakondade järjekord populaarsuse järgi on senistes küsitlustes olnud üsna sarnane. Kindlasti ei tasu mõneprotsendilisi muutusi tõlgendada märkimisväärse tõusu või langusena,” lausus ta.

Paas lisas, et osaliselt selgitab kõikumisi statistiline viga, mis 1000 inimese küsitlemisel on +/- 3,1%. Seetõttu avaldataksegi regulaarselt nelja viimase nädala koondtulemus, mille aluseks on valim suurusega 4000 vastajat ning statistiline viga oluliselt väiksem ehk +/-1,55%.

Kui mõjutatav on valijaskond vaheküsitlustest valimispäeval?

Selle üle, kuidas küsitluste avaldamine reaalseid tulemusi mõjutab, ei soovinud Paas spekuleerima hakata.

Niinese sõnul on seireuuringute mõte mõõta muutusi, kuidas inimesed reageerivad kampaaniale, meedias ja sotsiaalmeedias räägitule.

“Seireuuringud näitavad, kas kampaania sõnumid jõuavad sihtrühmani. See on kui palaviku seire, kas rohud mõjuvad ja palavik langeb või tuleb veel midagi manustada,” märkis ta.

Ülo Vooglaid tõdes, et paraku laseb valija ennast valmispäeval reitingutest mõjutada.

“Paljud inimesed tahavad kuuluda võitjate hulka ja hääletavad selle poolt, kes on kõige tunnustatum. Seejuures süvenemata, millest erakonna positsioon on tingitud või mis on tema programmilised üksikasjad,” nentis ta.

Teine tüpaaž on nö haletsusvalijad. “Need, kes käituvad kaastundest, et aidata mahajääjaid. Süvenemata jällegi erakonna mahajäämuse põhjustesse,” jätkas Vooglaid.

Statistika kahtlemata mõjutab mõlemat valijatüüpi ja on kokkuvõttes tulemust kahjustav. “Normaalne oleks, et sedalaadi mõõtmismeetodid oleksid keelatud. Minu meelest pole valimiseelset promo üldse vaja,” leidis Vooglaid lisades, et valida tuleks ikka neid, kes oma senise tegevuse põhjal tuntud ja tunnustatud on.

Teeneka sotsiaalteadlase sõnul tuleks valimisnimekirjadesse kanda vaid kandidaadid, kes suudavad orienteeruda ühiskonna- ja kultuurielus ning mõistlikult toimida õigusaktide loomisel.

Riigikogu saadiku neli suurt ülesannet

Vooglaid loetles neli baasülesannet, mida iga riigikogu liige peab suutma täita. Selle alusel tuleb ka mõõta inimese pädevust parlamenti kuuluda.

1) Õigusloome – kui õigusregulatsioonist midagi ei tea, siis pole ka riigikogus kohta.

2) Teostada kõrgemat riiklikku järelvalvet kõikide põhiseaduslike institutsioonide tegevuse üle – saadikud peavad teadma, millised need on ja kuidas toimivad. Kui nendes ei orienteeruta, siis pole ka moraalset õigust kandideerida ega erakonnal seda isikut valimisnimekirja arvata.

3) Riigikogu liikmel on kohustus esindada rahvast rahvusvahelises suhtluses – kui isik sõidab mööda maailma ringi, kuid tal puuduvad selleks volitused ja midagi öelda ka pole, siis on tegu pettusega.

4) Riigikogu liikme kohus on hoida silm peal, et kõik Eestimaa piirkonnad oleksid elamiskõbulikud – st hoolitseda inimese elukvaliteedi eest.

“Valimiskampaaniate teel need võimed ju ei teki. Kampaania on lihtsalt petmise vorm,” võttis Vooglaid oma arvamuse kokku.

KAMPAANIA JÕUDIS EESMÄRGINI!

Täname siiralt kõiki toetajaid!