Justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) arvates on vihakõne kriminaliseerimise küsimuses fookus paigast nihkunud ning kellegi soov kujundada inimeste meelsust ja hoiakuid kriminaalõiguslike meetoditega kujutab endast ohtu.
"Minu arvates on neis asjades nihkunud fookus paigast ära. Ühiskonnas on ikka mingid emotsioonid ja tunded, aga kui kellelgi on tekkinud lootus või ettekujutus, et kujundame inimeste hoiakud ümber kriminaalõiguslike meetoditega, siis see võiks olla naljakas, kui see tegelikult ei oleks ohtlik," ütles Urmas Reinsalu intervjuus väljaandele Postimees.
Reinsalu juhib tähelepanu asjaolule, et vihkamise, vaenu ja diskrimineerimise õhutamise keeld on karistusõiguses juba praegu sätestatud, aga selle rakendumiseks peab olema objektiivne süüteo koosseis reaalselt tekkinud ohu näol.
"Kõige jaburam on minu meelest see, et vihakõneteemalise diskussiooni lähtekohaks on võetud kollektiivse süüstamise fenomen: eesti rahvas on sallimatu, järelikult tuleb rahvast hakata ravima ja ravimiseks tuleb kasutada karistusõiguslikke meetodeid," märkis Reinsalu, lisades, et see meenutab Konstantin Pätsi põhjendusi vaikival ajastul – et rahvas on haige.
Justiitsminister nõustub seisukohaga, et mingi arvamuse vihakõneks sildistamise abil võidakse hakata tasalülitama kriitikuid ja et see võib viia teatud tüüpi ühiskondliku enesetsensuurini. Probleemiks on, et vihakõnet on raske karistusõiguslikult määratleda.
Urmas Reinsalu leiab, et kõnealuses küsimuses tuleb lähtuda tervest mõistusest ning mitte rapsida. Samuti ei tohi tema sõnul anda vähimatki võimalust meelsuskuritegude süsteemi ülesehitamiseks.
Loe lähemalt siit.