Vaenukõne ennetamise käsiraamat vormib noortest aktiivsed sekkujad

Noored peavad juba maast-madalast õppima vaenukõnet ära tundma ja sellest teatama. Foto: Bigstockphoto.com

Eesti keeles on välja antud üleeuroopaline vaenukõne ennetamise käsiraamat, mille eesmärgiks on kasvatada noortest vähemuste vastu suunatud vaenukõnet tuvastada oskavad ja hoolivate väärtuste nimel kartmatult sekkuvad kodanikud. Riiklikus meediaportaalis esitatakse siiski küsimus, “mida teha keskealiste ja vanemate “juurikatega”, kes iseenda vaenukõnet äragi ei tunne, selles probleemi nägemisest rääkimata?”

Eesti keelde tõlgitud käsiraamat või juhendmaterjal “Järjehoidjad” on “kasulik vahend vaenu õhutamise peatamiseks ja inimõiguste kehtima panekuks,” kirjutab eessõnas Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland.

Raamatu väljaandmist on teiste seas toetanud ka Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministeerium. “Me sallime kultuuride paljusust ja tunnistame individuaalseid erinevusi, kuid me ei lepi eetiliste normide rikkumise, vaenu õhutamise ega pahatahtlikkusega,” kirjutab oma saatesõnas minister Mailis Reps.

Vaenu õhutamise tõkestamise juhendmaterjal. Kuvatõmmis

Käsiraamatu eesmärk

Kellele see Euroopa Nõukogu juhendmaterjal on suunatud ja mis on selle eesmärk? Käsiraamatu sissejuhatuses on öeldud:

“Selle käsiraamatu eesmärk on toetada liikumist “No hate speech”. See on Euroopa Nõukogu noortekampaania internetis esineva vaenu õhutamise vastu. Käsiraamat on kasulik töövahend seda probleemi käsitlevatele haridustöötajatele nii formaalhariduse süsteemis kui ka väljaspool seda. Käsiraamat on mõeldud töötamiseks 13–18-aastaste noortega, kuid selles kirjeldatud harjutusi võib kohandada ka teistele vanuserühmadele ja teistsugustele õppuritele.”

Edasises seatakse konkreetsemad eesmärgid, mille hulka kuuluvad järgmised:

  • Arendada noorte oskusi ja motivatsiooni internetis vaenu õhutamist ära tunda ja saada inimõiguste internetiaktivistideks.
  • Suurendada empaatiat üksikisikute ja rühmade suhtes, kes võivad olla internetis esineva vaenu õhutamise sihtmärkideks.
  • Murda müüte ja eelarvamusi, mis puudutavad mõnda vaenu õhutamise harilikke sihtmärke.

Kõige enam vaenatakse LGBT-rühma, moslemeid ja naisi

Juhendmaterjalis tõdetakse, et sallimatus ja vaenamine on inimühiskonnale peaaegu aegade algusest omased olnud. Mitmest uuringust ilmneb, et need hoiakud on viimastel aastatel sagedamini levinud. Mainitakse uuringut, mille kohaselt on vaenu õhutamise kolm kõige sagedasemat sihtmärki lesbid, geid, biseksuaalsed ja transsoolised inimesed (LGBT) (70%), moslemid (60%) ja naised.

Raamatu keskse osa (4. peatükk) moodustavad 24 harjutust internetis toimuva vaenu õhutamise tõkestamiseks.

5. peatükis õpetatakse noori muu hulgas konkreetsete juhtnööride abil aktiivselt sekkuma seal, kus märgatakse vaenu õhutamist ja rassismi:

  • Toimetage Vikipeedias või muudel vaba juurdepääsuga veebisaitidel avaldatud teavet, mis on puudulik või vale ja käsitleb vaenu õhutamise tavapäraseid sihtmärke.
  • Postitage kommentaare veebisaitidel, mille sisu on ebakorrektne, kallutatud või rassistlik. Saatke sallimatute või rassistlike postituste autoritele küsimusi või kaebusi.
  • Suhelge solvajatega: püüdke neile näidata, kuidas nende tegevus teistele mõjub.
  • Kutsuge teisi üles solvava käitumisega trolle ignoreerima.
  • Kasutage internetis teadete või kaebuste edastamise mehhanisme, et teavitada veebisaitide omanikke vaenu õhutamisest.
  • Teatage vaenu õhutamise juhtumitest riiklike teavitamissüsteemide või asjaomaste meediavõrgustike kaudu.
  • Teatage vaenu õhutamise juhtumitest moderaatoritele, kasutades internetis teadete edastamise mehhanisme.
  • Teatage vaenu õhutamise juhtumitest organisatsioonidele, kes selle probleemiga tegelevad, või lehel Hate Speech Watch.
  • Boikoteerige vaenu õhutavaid veebisaite ja kutsuge ka teisi üles seda tegema. Teatage sellistest veebisaitidest, kasutades teie riigis selleks loodud mehhanisme või organisatsioone (näiteks nagu INACH).
  • Koguge teavet teie riigis registreeritud veebisaitide kohta, kus vaenu õhutatakse. Saatke see teave oma esindajale parlamendis.

Soe vastuvõtt riigimeedias

Juhendmaterjali eestikeelse tõlke ilmumine pälvis riigimeedias sooja vastuvõtu.

“Raamatu suurimaid plusse on väga põhjalikult, võiks isegi öelda et toiduretseptiliku täpsusega lahti võetud praktilised harjutused. Nende käigus mängitakse läbi reaalsed kiusamise, internetimõnitamise, vaenukõne jms seotud olukorrad kuni Euroopa inimõiguste kohtu menetluses olnud juhtumiteni välja,” kirjutab ERRi portaalis Rain Kooli.

“Kokkuvõttes on tegemist vajaliku teosega, mida aga kindlasti ei saa pidada võluvõtmekeseks, mis vaenukõne esinemise korrapealt lahendab. Ning lõpuks jääb endiselt kestma üks oluline küsimus, millel pole noortega suurt pistmist (välja arvatud eeskujuna) – mida teha keskealiste ja vanemate “juurikatega”, kes iseenda vaenukõnet äragi ei tunne, selles probleemi nägemisest rääkimata,” on Kooli nõutu.

Palun toetage Objektiivi tegevust annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!