Kui te ise saate 100 eurot, siis riigile maksate koos tööandjaga 101,47 eurot lisaks. – Valitsuse maksupoliitikat analüüsib maksundushuviline Janno Tults.
Valitsus on võtnud ette suurejoonelise väikeettevõtluse päästeoperatsiooni, tekitades 3-astmelise tulumaksu – 0% kuni 500-le eurole, seda ületavale kuni 700-le eurole 20%, omakorda eelmisi ületavale 900-le eurole enam kui 31,11% ning kõike eelnevat ületavale piiramatule osale uuesti 20%. Selline jaotamine viib liigselt maksustatud tulud OÜ-desse. Lisaks tulumaksule jääb koheselt saamata ka sotsiaalmaks ja maksed. Nimetatud vahemikus 1200–2100 eurot brutotulu kuus tähendab iga 100 eurot puhtalt kätte teist enam kui 101 eurot riigile. Selline määr netopalka oli uskumatu, et tuleb. Kuna selline maksu ja netopalga jaotus tuli ning praeguse koalitsiooni KE-SDE-IRL ladvikule on hästi teada, et see tähendab OÜ-desse tulude ümber suunamist, siis tähendab, et see oli nende poolt soositud samm.
Sellega viib valitsus ellu suurejoonelist väikeettevõtluse päästeoperatsiooni, mida on pikisilmi oodatud. Väikeettevõtjad ootavad võimalust tegutsemiseks, mitte toetusi, ootavad tõukeid tegutsema hakkamiseks.
Valitsus tänuväärselt seda tõuget pakkus. Nimelt tahavad inimesed kätte saada 500 eurot maksuvaba tulu ja need, kes on loomult väikeettevõtjad ja kel on mingigi idee, kuhu raha panustada – aktsiad, kinnisvara või krüptovaluuta näiteks – , nähes sellist röögatut vahet, võtavad kätte ja esitavad edaspidi tööandjaga kokkuleppel sellesama senise 100-eurose palga asemel 201 euro peale arve tööandjale ja investeerivad kogu summa edukalt või vähem edukalt. Esimese 100 euro pealt, hästi, makstakse teine 100 raamatupidamise teenustasudeks, mis muidu oleks läinud maksudeks, aga juba järgmine 100 eurot kuupalgast, mis niimoodi ümber suunatakse, annab juba lisaraha, mida investeerida passiivsetesse varadesse, luues kaudselt võimalusi inimestel tööd teha ja sissetulekut saada, või loovad ise uue otsese lisasissetuleku pakkuja. Üks või teine, seda on meile hädasti vaja.
Valitsus on sellega lõpuks ometi astunud 2+1 olulist sammu:
1) Madalapalgalised (madala sissetulekuga), kes tegelevad ellujäämisega, võivad saada lisaraha, juurde vähemalt ei maksa.
2) Kõrgepalgalised loovad juurde väikeettevõtteid ja alustavad kindlamini uute töökohtade loomist enda ettevõttes või seniste toestamist juba tegutsevates, kuhu investeeritakse, ettevõtetes.
3) Laisad inimesed, kes suhtuvad valitsusi või suurtööandjasse kui jumalasse, kes tahavad riigilt saada või kes otsivad turvalisust, hakkavad hoopis juurde maksma.
Selle suurejoonelise väikeettevõtluse päästeoperatsiooniga kaasnevad valitsusele väljakutsed ehk maakeeli 2 suurt lahenduskäiku – probleemne võimalus või võimalik probleem.
Tänu päästeoperatsioonile eelmainitud maksudest loobumise teel võib riigieelarve sattuda suure surve alla, puudujääk on praegu sihilikult sisse arvestatud valitsuse poolt ja loodetakse, et realiseerub edu ning puudujääk saab kaetud. See on ettevõtlusele täiesti omane, et aasta või kuu on sissetuleku garantiita ja täieliku katteta, üksnes osaliselt kaetud, ning tuleb vaeva näha, et see loodetav sissetulek saada, ning see saadakse või realiseeruvad muud lahendused, mis hoopis vähendavad eeldatud kulutusi.
Probleemiks võib kujuneda, et lootused ei pruugi täituda ja edu jääb saavutamata. Samas ollakse selleks valmistunud võimaluste piires. Sellega on püütud elu parendada ning võib öelda, et tegijal ikka juhtub. See on probleemne võimalus, seda nähakse rahva poolt võimalusena elu parendada.
Võimalikuks probleemiks võib see kujuneda samuti eelarve tõttu, kui sinna on edu nii kindlalt sisse planeeritud, et eelarvet on veelgi enam paisutatud; kus arvud on võetud laest ja arvatakse, et kuna ollakse nii tegijad, siis see raudselt realiseerub. Siis ülbelt eeldatakse edu, aga tekib täielik probleem. Riigieelarves laiutab sügav auk, mida ei suudeta kiiresti enam-vähem mõistlike lahendustega täita ja tekib valitsuse vahetus. Veel käesoleva aasta keskel, ei oodata uuel aastal toimuvate riigikogu valimisteni – pole aega oodata.
Tulumaksumäära teadliku tõstmisega teatud sissetuleku osale tekib olukord, kus maksudeks makstakse enam raha, kui ise kätte saadakse. Kuna seda on võimalik vältida ja valitsuserakonnad teavad seda ning väikeettevõtlus on vajanud lisarahastust ja praegune tõuge tekitab selle palkade osalise ümbersuunamise võimalusega ettevõtluse tuludeks, siis see on riigi poolt suurejooneline väikeettevõtluse päästeoperatsioon. Valitsusele endale tekib sellega väljakutse ehk probleemne võimalus või võimalik probleem, sõltuvalt, kui arukalt või arulagedalt nad on eelarve täitumist eeldanud. Kui täitub viimane, siis see võib viia valitsuse kukkumiseni.
Arvutuskäigud, kellele pakub huvi:
Tulumaks ja selle uus veider määr 28/90 senise 20/100 asemel
28/90 maksumäär on saadud arvutusega: igalt 1,80 eurolt tuleb maksta tulumaksu 20%, st 0,36 eurot. Lisaks iga 1,80 eurot vähendab maksuvabastust 1 euro võrra. Kuna maksuvabastus väheneb, siis maksukoormus tõuseb ehk tekitab tulumaksu lisamakset 20% 1 eurost, st 0,20 eurot. Kokku makstakse 1,80 eurolt 0,36+0,20=0,56 eurot tulumaksu. Ehk 0,56 1,80-lt, kui korrutame mõlemad arvud 100-ga arvude võrdse kohtlemise nimel ja maksude võrdse maksmise nimel, siis 56 eurot 180-lt. Kuna aga arvud on liiga suured, siis jagame mõlemad arvud läbi 2-ga (taandame 2-ga), saame 28 eurot tulumaksu 90 euro tulu kohta. Kui muidu on maksumäär 20/100, siis nüüd on 28/90. Taandada võiks veelgi, aga oleme harjunud 100 eurolt tulu arvutusega, siis jätsin ka uue määra alussumma sellega sarnasesse suurusesse 90 eurole.
Kuidas tekkis 101% või enam palgast?
Olgu töötaja brutotasu 150,58 eurot. Sellelt töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) on 2,41 eurot, kohustuslik kogumispensionimakse (2%) 3,01 eurot. Brutopalgast jääb alles seega 150,58-2,41-3,01=145,16 (eurot). Sellest võetakse tulumaks 28/90 määraga, st 145,16/90*28=45,16 (eurot). Kokku jääb inimesele alles 150,58-2,41-3,01-45,16=100 eurot ja riigile 50,58 eurot inimese nimel.
Olgu hoiatuseks öeldud, et 28/90 määr on lihtsustatud, tõenäoliselt arvutatakse tulumaks järgmiselt. Tavapärane tulumaks 145,16*0,2=29,03. Lisanduv maksustatav osa on 145,16/1,8*1=80,64. Sellelt tulumaks on 80,64*0,2=16,13. Kokku on tulumaks 29,03+16,13=45,16. Vahed võivad tulla sentides, aga võivad tulla.
Nüüd arvutame sotsiaalmaksu (33%), see tuleb 49,69 eurot. Tööandja töötuskindlustusmakse (0,8%) on 1,20 eurot. Tööandjalt lisanduv osa on 50,89 eurot.
Maksu ja maksete koormus on seega 50,58+50,89=101,47 (eurot).
Kui ise saate 100 eurot, siis riigile maksate koos tööandjaga 101,47 eurot lisaks.