SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid rääkis Kuku raadiole antud intervjuus meedia ideoloogilisest kallutatusest ning selgitas, miks see nii on, et ka suured meediumid, mis väidavad end olevat neutraalsed, ei ole seda mitte.
Vooglaiu sõnul on oluline teadvustada, et kõikidel meediumitel on teatav maailmavaateline kallutatus:
"Ei ole olemas sellist asja, nagu maailmavaateline neutraalsus – see on absurd. Iga vaade maailmale on mingi konkreetne vaade ehk maailmavaade. Seega lähtub igasugune ajakirjanduslik tegevus mingitest tõekspidamistest ja väärtustest, s.t teatud arusaamadest selle kohta, kuidas peaksid asjad maailmas olema. Seetõttu on elementaarne, et kui ma lähen mingisuguse meediumi lehele midagi lugema, kuulama või vaatama, siis annan endale aru, et inimestel, kes selles meediumis töötavad, on omad maailmavaatelised tõekspidamised, millest nad oma tegevuses lähtuvad."
Tema hinnangul on ohtlikum hoopis see, kui inimesed ei anna endale erinevate meediumite ideoloogilisest kallutatusest aru ning usuvad ekslikult, et näiteks Eesti Rahvusringhääling (ERR) on neutraalne.
"Me näeme ju seda alatasa, kuidas ka ERR on vägagi tugeva vasakliberaalse ideoloogilise kallutatusega. See juhib tähelepanu pigem asjaolule, et nn libauudiste teema ei ole midagi niisugust, mis ilmneks üksnes väikeste alternatiivmeedia väljaannete juures, vaid samamoodi ilmneb see nn kvaliteetajakirjanduse, peavoolumeedia puhul," toonitas ta isiklikele kogemustele viidates ja lisas, et nn libauudistest rääkides oleks esmalt vaja antud mõiste selgelt määratleda, et eristada seda lihtsalt ajakirjanduslikest eksimustest.
Vastates küsimusele sellest, millest tuleneb suurte meediaväljaannete kallutatus valitseva ideoloogia ja võimu poole, selgitas Vooglaid, et esmalt tuleneb see paljudele inimestele omasest konformistlikust kalduvusest minna ajavaimuga kaasa:
"Me teame ju paljusid inimesi nii poliitilisel kui ka ajakirjanduslikul maastikul, kes nõukogude ajal olid innukad kommunistliku ideoloogia propagandistid ja kommunistliku võimu suuvoodrid, ent kes aegade muutudes said suurteks liberaalideks ja demokraatideks, minnes ajavaimuga kaasa ja lauldes ikka seda laulu, mis juhtub konkreetsel ajahetkel olema endale pragmaatiliselt kasulik."
Kui juba on mingis kohas kriitiline hulk ühte moodi mõtlevaid inimesi, siis on tüüpiline, et ühelt poolt hakatakse teistmoodi mõtlevaid inimesi välja sööma ning teiselt poolt asutakse endasuguseid juurde tooma.
Teiseks aitab Vooglaiu sõnul meediaväljaannete ideoloogilist kallutatust mõista tõsiasi, et sarnase mõttelaadiga inimesed koonduvad samadesse kohtadesse.
"See on protsess, mis toimub pikema aja jooksul nii ülikoolides, meedias, ministeeriumites kui ka muudes ametkondades. Kui juba on mingis kohas kriitiline hulk ühte moodi mõtlevaid inimesi, siis on tüüpiline, et ühelt poolt hakatakse teistmoodi mõtlevaid inimesi välja sööma – eriti neid, kes mõtlevad teisiti põhimõttelisel tasandil – ning teiselt poolt asutakse endasuguseid juurde tooma. Ja kui vahepeal ei toimu suuremaid raputusi, puhastusi või ümberkorraldusi, siis sarnase mõttelaadiga inimeste kontsentratsioon aina kasvab ja nad tegutsevad väga sarnasel moel. Siis ei ole enam otseselt vajalik, et keegi annaks neile inimestele mingeid juhiseid selle kohta, kuidas üht või teist teemat kajastada või kas seda üldse kajastada, vaid seda kõike hakkab dikteerima n-ö grupivaim, mille tõttu kõik haaravad justkui õhust arusaamise, kuidas peaks asju tegema ja kuidas ei peaks," selgitas ta organisatsioonide ideoloogilise üheülbastumise tüüpilist mehhanismi.
SAPTK juhatuse esimehe sõnul lasub meedial oluline vastutus seonduvalt sellega, et ühelt poolt tõsta esile õigeid, häid ja olulisi asju ning teiselt poolt hoiduda kõikvõimalike labaste ja tühiste asjade kasumijanust kantud esiletõstmisest ja selle kaudu üldise kultuurilise taseme langetamisest.
"Kui me vaatame suuri ajalehti, siis need kõik on viimase kümnendi jooksul läinud palju kollasemaks. Kollased uudised lähevad suurele ringile inimestele peale ja toodavad klikke, mis omakorda võimaldavad müüa rohkem reklaami ja saada selle eest rohkem raha. Selles mõttes on see nii või teisiti väga problemaatiline, et pea kõik meediaväljaanded on kasumit taotlevad äriühingud. Siin seguneb ära kaks väga erinevat eesmärki, kus ühel pool on tõetaotlus ja seeläbi ühiskonna teenimise taotlus ning teisel pool kasumijanu. Ettevõtte omanik on huvitatud maksimaalsest kasumist, samal ajal kui professionaalne ajakirjanik peaks lähtuma sootuks muudest motiividest, mille juures kasumitaotlus pole üldse mingi kriteerium," võttis ta teema kokku.
Intervjuud saab tervikuna kuulata Kuku raadio vahendusel.