SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid ütles Tallinna TV saates "Täna+", et 2019. aasta parlamendivalimistel võiks neile parteidele ja poliitikutele, kes ei ole nõus rahvale iseotsustamise õigust tagasi andma, riigikogu uks suletuks jääda.
Vooglaiu sõnul on viimane aeg hakata tegutsema selle nimel, et Eestist kujuneks reaalselt demokraatlik riik, nagu see põhiseaduse kohaselt olema peaks. "Eestit ei tee demokraatlikuks üksnes see, kui juhtivpoliitikud ütlevad, kui demokraatlik meie riik on. Oluline on see, kas reaalselt on inimestel võimalik poliitiliste otsuste langetamises osaleda või mitte – kui seda võimalust ei ole, siis ei saa öelda, et Eesti riik on tegelikult demokraatlik."
Selleks, et taastada demokraatlikke mehhanisme, mis võimaldavad rahval osaleda poliitiliste otsuste langetamises, tuleks Vooglaiu hinnangul muuta põhiseadust ning anda rahvale kui kõrgeima riigivõimu kandjale tagasi juba 1920. aasta põhiseaduses ette nähtud õigus algatada rahvahääletusi, ilma et seda peaks parteidelt nuiama või kerjama.
Vastuseks saatejuhi küsimusele, kas rahvahääletuste korraldamine ei läheks väga kalliks, vastas Vooglaid, et demokraatia ongi kallis riigivalitsemise vorm ning selles ei ole midagi üllatavat. "Kui meil oleks üks kuningas, kes kõigi asjade üle otsustaks, siis meil ei oleks vaja näiteks sada üht riigikogu liiget Toompeale, kellele palka maksta," selgitas ta ja lisas, et rahapuudus ei tohiks rahvale otsustamise õiguse andmisel takistuseks olla.
"Kui me vaatame, kuidas näiteks Eesti Energia tegemiste raames kirjutatakse korstnasse kümneid miljoneid eurosid või kuidas kantakse Rahvusvahelisele Valuutafondile üle 188 miljonit eurot ilma, et keegi õieti aru saaks, miks seda vaja on, siis ma arvan, et raha taha ei tohiks asi jääda – kui tahame olla tegelikult demokraatlik riik ning kui tahame, et rahvas saaks teostada meie riigis võimu, siis peame loomulikult olema valmis selle eest midagi ka maksma."
Rahvahääletuste algatamise õiguse olemasolu oleks Vooglaiu sõnul Eesti rahvale hea kodanikukool. "Siis peavad inimesed ka ise tõepoolest tunnetama, et oleme otsustajad, oleme kodanikud, oleme need, kes langetavad siin riigis ise otsuseid selle kohta, kuidas siin elu korraldatakse, mis omakorda paneks inimesi end asjadega paremini kurssi viima, end harima, et olla üldse positsioonis, mille pinnalt otsuseid langetada," selgitas ta ja lisas, et nii oleks rahvahääletuse algatamise õiguse rahvale tagasi andmine ka kodanikuühiskonna kujunemisele väga tervendava mõjuga samm.
Vastates küsimusele selle kohta, kuidas võiks näiteks viie aasta jooksul jõuda otsedemokraatia võimaluste taastamiseni Eestis, ütles Vooglaid, et esmalt tuleks pöörduda Riigikogu poole ja paluda panna rahvahääletusele küsimus sellest, kas anda rahvale rahvahääletuste algatamise õigus tagasi.
"See on kõige lihtsam viis põhiseaduse muutmiseks ning kui vähemalt 61 saadikut on sellega nõus, siis nii lähebki. Aga kui riigikogu ei ole nõus küsimust rahvahääletusele panema, siis peaksime koondama järgmiste parlamendivalimiste eel väga suure jõu, et riigikogusse pääseks üksnes need parteid ja inimesed, kes on nõus rahvale iseotsustamise õiguse tagasi andma," selgitas Vooglaid. "Poliitikuile, kes ei ole valmis seda tegema ning kes tegelikult demokraatia põhimõtetest ei hooli, võiks jääda parlamendi uks suletuks," ütles ta teema kokkuvõtteks.