Venemaal kukub kivina ateism

Õigeusklikud venelased tänavu 31. juulil Divejevos, Nižni Novgorodi oblastis tsaar Nikolai II ja tema pere mälestusmärgi avamisel. Foto: Scanpix

Levada keskuse äsjase küsitluse valguses on end ateistina määratlevate venelaste arv viimase kolme aastaga vähenenud 50 protsenti, vahendab Breitbart.

Nagu näitab juunis korraldatud uuring, on “absoluutselt mittereligioossete” venelaste osakaal langenud 2014. aasta 26 protsendi juurest pelga 13 protsendi tasemele.

Usklike osakaal on käesolevaga Venemaal 86 protsenti, kusjuures 44 protsenti neist on “üsna religioossed”, 33 “mitte ülemäära religioossed” ning 9 protsenti “väga religioossed”.

Küsitlus puudutas 1600 vähemalt 18 aasta vanust inimest nii maalt kui linnast, kattes enam kui 137 asulat 48 eri piirkonnas.

Ülekaalukalt populaarseim Jumalasse uskumise väline vorm on venelaste jaoks jätkuvalt õigeusk – õigeusu kirikule vaatab “lugupidamisega ja heasoovlikult” suisa 92 protsenti vastanutest.

Katoliku kiriku suhtes “lugupidamise ja heasoovlikkuse” protsent on Venemaal 74 protsenti, samal ajal kui 10 protsenti kogeb selle institutsiooniga seoses “vastakaid tundeid” ning veel viis tunneb nende suhtes “vastumeelsust” või “hirmu”.

Islamisse suhtub pooldavalt 59 protsenti vastanutest, 17 protsendi tunded on “vastakad” ning “vastumeelsuse” või “hirmu” näitaja on 13 protsendi peal.

Antisemitism on küsitluse järgi Venemaal languses. Kui aastal 2014 tundis juutide suhtes “vastumeelsust” või “hirmu” 15 protsenti venelastest, siis sel suvel on vastav protsent vaid 11.

Palun toetage Objektiivi tegevust annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!