Ettevõtja Viktor Siilats kirjutas eile õhtul oma Facebooki seinale kriitilise vastuse president Kersti Kaljulaidile, kes võrdles esmaspäeval Toompeal meelt avaldanud EKRE-meelseid kunagise Interrindega.
Mäletatavasti kirjutas Kersti Kaljulaid oma Twitteris: "Kaks nädalat hirmu, viha ja segaduse külvamist päädis eile vägivalla lõikamisega. Viimati märatses Toompea lossi ees niimoodi interrinne. See on vastuvõetamatu."
Selline võrdlus tekitas arusaamatust, et mitte öelda pahurust taasiseseisvumise aegsete ühiskonnategelaste seas. Teiste hulgas ettevõtjas Viktor Siilatsis, kelle teene oli toonase Eesti-teemalist videoringvaadet ja CNNile suunatud teleuudiseid tootva meediafirma Eesti Video rajamine.
Siilats kirjutab oma Facebooki lehel: "Lp Vabariigi President, pr Kersti Kaljulaid! On täiesti kohatu võrrelda EKRE meeleavaldusel toimunut Interrinde rünnakuga Toompea lossile!
Ma ei tea, kus Teie 15.mail 1990 olite, aga minu asutatud Eesti Video kaamera oli igatahes sündmuste keskel, Hr Erik Boltowski õlal.
Lisas on Eesti Video valmistatud "Vabaduse tee" video, mille 11-ndal minutil näeb seda Interrinde rünnakut.
Kui vägisi otsida mingit sarnasust, siis jah, Indrek Tarandi püünele tulek ja sealt võõra mikrofoniga minemajalutamine meenutas pigem ENSV ülemnõukogu Interrinde-meelseid saadikuid, kes läbi akna Toompea lossi rõdule ronisid. Teades väga hästi, et nad ei kuulu sinna!"
Taasiseseisvumise lugu saab vaadata lühifilmis "Vabaduse tee". Interrinde rünnakud Toompeale algavad 11 minutil ja 30 sekundil. Jäägu lõplik hinnang võrdluses esmaspäevase meeleavaldusega lugejale/vaatajale.
Interrinde ehk ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine kogunes 15. mail 1990. aastal Toompeale, kus nende streigikommitee juht Mihhail Lõssenko kutsus üles kukutama Edgar Savisaare juhitud valitsust. Valitsushoone tippu taheti rahvusvärvide asemel heisata okupatsioonisümbol – punalipp. Rahvahulgal õnnestus murda Toompea lossi õuegi. Valitsuse püsima jäämiseks kutsus toonane peaminister Savisaar raadio teel rahvast appi ja Toompea plats löödi puhtaks.
Aasta lõpul lubas Mihhail Gorbatšov kehtestada sõjaväelise diktatuuri kui suveräänsusdeklaratsioone tagasi ei võeta. Sealt algas provokatsioonide rida, kus teatud jõud olid veristest kokkupõrgetest huvitatud. 12. jaanuaril ilmusid Nõukogude tankid Leedus tänavatele – tankitules hukkus 14 inimest.
15. jaanuaril 1991. kogunesid Intrid taas Toompeale, kus nõuti Nõukogude konstitutsiooni taaskehtestamist. Liidutehaste tööliseid kutsuti üles moodustama rünnakrühmi. Edasi püstitati Toompeale kaitseehitised: barrikaadid, graniitrahnud, betoonplokid. Need jäid sinna kuni Eesti iseseisvust tunnistasid nii NSV Liit kui mitmed Lääneriigid.
Reportaaž: Toompeal avaldasid ÜRO rändeleppe vastu meelt sajad inimesed