Visegrádi grupi asutamise tseremoonia 1991. aasta veebruaris. Vasakult: Václav Havel, József Antall ja Lech Wałęsa. Foto: Wikipedia

Breitbart toob välja kümme korda, mil Visegrádi riigid ehk Kesk-Euroopa maad läinud aastal Euroopa Liidule vastu hakkasid.

1. Hüljates kohustusliku migrantide ümberasustamise kava ehk nn pagulaskvoodid.

Märtsikuisel tippkohtumisel ehk Euroopa Ülemkogul teatas Poola oma toonase peaministri Beata Szydło suu läbi, et "Visegrádi grupp, sealgulgas Poola, ei luba end iial šantažeerida."

2. Seistes vastu plaanitavale massiimmigratsioonile kolmandast maailmast.

Ungari peaminister Viktor Orbán mõistis oktoobris hukka "migratsiooni institutsionaliseerimise ja Euroopa Liidu välispiiride avamise" ning lubas siesta "mõistliku" migratsioonipoliitika eest Kesk-Euroopas.

3. Öeldes "ei" multikulturismile ja "jah" kristliku Euroopa kaitsmisele.

Poola välisminister Witold Waszczykowski selgitas Euroopa Liidule augustis, et aktsepteerib sisserännet ja pagulasi üksnes kultuuriliselt sarnastest riikidest nagu Ukraina, aga mitte kohustuslikus korras "Lähis-Idast ja Aafrikast."

Samuti sedastas Tšehhi toonane peaminister Bohuslav Sobotka, et "nähes probleeme teistes Euroopa maades ei taha me Tšehhi Vabariiki moslemeid."

4. Öeldes "ei" massimigratsiooniga kaasnevale terrorismile.

Nagu teatas Poola siseminister Mariusz Błaszczak aprillis, ei taha nad oma territooriumile islamiterrori "verist lõikust."

Kuu aega varem oli Ungari peaminister nimetanud massiimmigratsiooni Lähis-Idast "terrorismi Trooja hobuseks."

5. Poola teostas kohtureformid vabastamaks maa kommunismi jäänustest.

Trotsides Euroopa Liidu ähvardusi kiitsid Poola rahvaesindajad heaks eelnõu muutmaks kohtunike ametissenimetamise korda, üritades muuta nood "võrdseteks tavaliste inimestega" ning mitte "neist kõrgemal" seisvateks.

6. Nõudes valitsusväliste organisatsioonide läbipaistvust.

Ungari võttis vastu seadused kärpimaks muuhulgas George Sorose juhitud ja/või rahastatud mõttekodade võimalusi õõnestustööks riigis.

7. Pühendudes tugevale perepõhisele majandusele, mis ei nõjatu välistöölistele.

Ungari peaminister Orbán ütles novembris Euroopa Liidu tippkohtumisel, et Ungari majandus toimib ning madjarid ei mõtlegi seda Lääne-Euroopa mudeli vastu välja vahetada – keeldudes korvamast tööjõu nappust immigrantide sissetoomisega kolmandast maailmast.

8. Vastuhakk George Sorose "valitsemisele" Brüsselis.

Ungari astus aprillis otsustavalt vastu Sorose plaanile tuua Euroopa Liitu miljon migranti aastas, käivitades üleriigilised konsultatsioonid loosungi "Peatagem Brüssel!" all.

9. Seistes USA presidendi Donald Trumpiga, kui too otsustas viia Ühendriikide saatkonna Iisraelis üle Jeruusalemma.

Visegrádi riigid olid nende hulgas, kes keeldusid ÜROs Trumpi otsust hukka mõistmast – eirates Euroopa Liidu ülejääänud riikide konsensust.

10. Tunnustades rahva, mitte euromeelsete poliitikute tahet.

Orbán hoiatas enne jõule Euroopa Liidu liidreid, et nood ei eiraks "demokraatia loomulikku kulgu" trotsides rahva tahet kultuuri, usu ja migratsiooni vallas.

Ta juhtis tähelepanu tõsiasjale, et poliitikud, kes tavatsevad toetada bloki nn progressiivseid ja avatud piiridele orienteeritud poliitilisi positsioone ning tahavad "hävitada rahvuslikele ja kristlikele alustele rajatud ühiskondi" edendades ja soosides multikulturismi, "kaotavad valimistel pidevalt populaarsust."