Kahe Eesti olulise ideoloogilise kodanikuühenduse rahastus on läbipaistmatu. Kuna mõlemad kasutavad tõenäoliselt olulisel määral maksumaksja raha, nõuab selline olukord parandamist ja kodanikuühendustele läbipaistva avaliku aruandluskohustuse seadmist, tõdeb Oto Tuul kommentaaris.
Eelnevalt oleme kaardistanud Eesti ideoloogilisi kodanikuühendusi ja lahanud Eesti LGBT Ühingu rahastust, millest ca 30 % moodustas Eesti maksumaksja raha. Eesti LGBT Ühing oli oma rahastuses vähemalt läbipaistev. Sama ei saa aga öelda kahe teise Eesti peamise ideoloogilise kodanikuühenduse, Eesti Inimõiguste Keskuse ja MTÜ Oma Tuba kohta.
Eesti Inimõiguste Keskuse majandusaasta aruannetest on ilma eelteadmisteta võimatu välja lugeda, millised asutused on ühingut aastate jooksul rahaliselt toetanud, kuna alates 2012. aastast kasutatakse majandusaasta aruandes läbivalt akronüüme, koodsõnu ja lühendeid.
Sihtotstarbelised toetused on üles märgitud, kasutades märgiseid nagu HMNS, KM, EPIM, HVVP, VOM, HVVP, AKT 14, STHE, VKV, CREU, PONGO, SPEAK jt. Lühendid tähistavad institutsioone, kellelt on näidatud mahus rahalist toetust saadud, kuid aruandes endas neid lahti ei seletata. Võib spekuleerida, aga kindlalt väita, kellelt ja kui palju toetusi on saadud, pole võimalik. Seejuures ulatuvad toetused kohati kümnete tuhandete eurodeni.
Veel läbipaistmatum seis vaatab vastu Feministeeriumit haldava MTÜ Oma Tuba majandusaasta aruannetest. Oma Tuba ei erista aruannetes toetusi üldse. Märgitud on vaid kogusumma, kui palju on mingil aastal toetusi saadud. Näiteks 2018. aastal saadi sihtotstarbelisi toetusi üle 57 tuhande euro. Millistelt asutustelt kui palju raha saadi, ei ole võimalik aruandest välja lugeda.
Mõlemale ühingule saatis Objektiiv ka järelepärimise, millele ei vastatud.
See on probleem, kuna sarnaselt Eesti LGBT Ühingule pärineb suur osa Eesti Inimõiguste Keskuse ja MTÜ Oma Tuba eelarvest tõenäoliselt maksumaksjalt erinevatest kodanikuühiskonna fondidest.
Oleks mõistlik oodata, et mainitud ühingud võimaldavad maksumaksjail ka oma maksuraha kasutuse üle järelevalvet pidada. Ent seda nad ei tee ja rangelt võttes seadus neid selleks ka ei kohusta.
Esimene loogiline samm Eesti ideoloogiliste kodanikuühenduste rahastamise korrastamises aruandluskohustuse sisse seadmine. Kõik ideoloogilised kodanikuühendused (ja miks mitte kõik kodanikuühendused üleüldse) peaksid olema kohustatud avalikult, läbipaistvalt, arusaadavalt ja detailselt aru andma maksumaksja raha kasutamisest.