Kaardistasime avaliku info põhjal need Eesti kodanikuühendused, mida saab pidada ideoloogilise mõjutustöö tegijateks ja ühiskonna ümberkorraldamise peamisteks eestvedajateks. Kaardistuse aluseks on avalik info, mistõttu võib tegelik võrgustik olla oluliselt laiaulatuslikum ja sügavam. Esimeses osas lahkame koostöökogude, riiklike ja riigiväliste asutuste omavahelisi seoseid.
Uurige lähemalt interaktiivset kaarti:
Kaardil saab seoseid vaadelda suurendatult, ja erinevate kihtidena vajutades nupule 'Layers'.
„Ideoloogiline" tähistab siinjuhul kodanikuühenduste puhul lähtumist maailmavaatelisest süsteemist ja selle alusel ette võetud tegevust Eesti ühiskonna ümberkorraldamiseks. See eristab ideoloogilisi kodanikuühendusi mitmetest teistest Eestis tegutsevatest kodanikuühendustest, mis tegutsevad sisuliselt heategevuslikul eesmärgil või lähtuvad üldtunnustatud ideoloogiatest ja ei tegele seetõttu ühiskonna ümberkorraldamise katsetega. Konkreetsemalt oleme tähelepanu alla võtnud „inimõiguste", seksuaalvähemuste ja seksuaalkäitumisega tegelevad ühendused, kuivõrd see näib olevat peamine Revolutsiooni teravik, mille kaudu Lääneriikides muutusi läbi viia üritatakse.
Kaardistamisel on kasutatud vaid lihtsasti leitavat avalikku infot – ühenduste kodulehed, koostööpartnerid, töötajad, koosolekute protokollid, majandusaasta aruanded, CV-d jms. Kaardistus on kindlasti ebatäielik, kuid annab aimu, kui lai on Eestis võrgustik ühendustest, kes töötavad ühiskonna ümberkorraldamise nimel ja millisel määral on Eesti kodanikuühiskond mõjutatud ideoloogilistest kaalutlustest.
Kodanikuühenduste koostöökogud
Niidid hakkavad hargnema Vabaühenduste Liidust (endise nimega EMSL – Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit), mis tegutseb juba aastast 1991 ja mille liikmed on 104 kodanikuühendust üle Eesti. Ideoloogiliseks võib neist pidada kuut: Avatud Eesti Fond, Inimõiguste Instituut, Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Seksuaaltervise Liit, MTÜ Oma Tuba ja Eesti LGBT Ühing. Vabaühenduste Liidu meeskonnas ja nõukogus on küll ideoloogiliste ühendustega seotud (olnud) isikuid, kuid selle suuruse ja liikmete eripalgelisuse tõttu ei ole põhjust kahtlustada Liitu ennast ideoloogilises mõjutustegevuses.
Alates 2007. aastast on tegutsenud Arengukoostöö Ümarlaud, mille põhilisteks tegevusaladeks on enesedefinitsiooni järgi keskkonnahoid, majanduslik arengukoostöö, kestlik areng ja inimõigused. Ümarlaual on 33 eripalgelist liiget ja seda toetab välisministeerium. Taas pole ühenduse suuruse ja liikmete järgi seda põhjust kahtlustada ideoloogilises suunitluses, kuid tähelepanuväärne on, et see hõlmab ka ühendusi nagu Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Seksuaaltervise Liit ja MTÜ Oma Tuba, millel ei ole esmapilgul kuigi palju tegemist keskkonna või majandusliku arengukoostööga. Seost võib selgitada „arengukoostöö" ja „inimõigustega" varjatult kaasas käiv populatsioonikontrolli, soolise ja seksuaalvähemusliku võrdõiguslikkuse ideoloogiline element.
Alates 2012. aastast tegutsenud Inimõiguste Ümarlaud ühendab koosolekutel sõltuvalt vahemikus 6-15-t liiget, ideoloogilistest kodanikuühendustest on sellel osalenud Avatud Eesti Fond, Inimõiguste Instituut, Eesti Inimõiguste Keskus, Lastekaitse Liit, Eesti LGBT Ühing ja Festhearti korraldaja, MTÜ Sevenbow. Ümarlaud toimib peamiselt omavahel info jagamise kanalina, kuid vastavalt vajadusele võetakse vastu ka ühiseid seisukohti. Kuna Ümarlaual on korraga kohal võrdlemisi vähe ühendusi ja mitu neist on prominentselt ideoloogilised, võib seda käsitleda ideoloogilise koostööplatvormina „inimõiguste" raamistikus, mööndusega et peamine funktsioon on info jagamine.
Ainsa otseselt ideoloogilise koostöökoguna saab käsitleda Võrdse kohtlemise võrgustikku, mis on tegelikult Euroopa Majanduspiirkonna Vabaühenduste Fondi ja Avatud Eesti Fondi vahendusel rahastatud projekt, mida vedas nähtavasti eest Eesti Inimõiguste Keskus. Projekti kestuseks on mitme liikmesorganisatsiooni lehel märgitud 2013-2015, samas leiab EIK majandusaasta aruandest viite justkui oleks sotsiaalministeerium võrgustiku tegevust rahastanud ka 2018. aastal, EIK lehelt leiab viiteid tegevusele veel 2018. aastal ja 2019. aastal tehtud SAPTK-vastase ühisavalduse. Ehk projekt kas ei ole tegelikkuses lõppenud või on asendunud järgmise samanimelise projektiga. Avatud Eesti Fondi teatel toetati projekti 73 359 euroga.
Projekti kohta ei ole leitav põhjalikum aruandlus, kuid lühikirjelduse järgi on peamine eesmärk „aidata kaasa võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisele ja levikule ning tõhustada kaitset diskrimineerimise vastu läbi võrgustikupõhise strateegilise huvikaitsetegevuse ning vabaühenduste omavahelise koostöö", ning selleks „loodi erinevate huvigruppide kaitsega tegelevate organisatsioonide omavaheline võrdse kohtlemise võrgustik, mis hakkas dokumenteerima diskrimineerimisjuhtumeid ning saadud tagasiside põhjal koostatakse Võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu." Võrgustiku väiksuse, liikmete profiili, eesvedaja ja tegevuse kirjelduse järgi näib tegu olevat hästi rahastatud aktiivse seksuaalvähemuste õiguste raamis tegutseva ideoloogilise lobigrupiga.
Riigiasutused
Riigiasutustest on eelmainitud võrgustike ja nende ideoloogiliste liikmetega seotud mitu ministeeriumit ja veel mõned riiklikud institutsioonid. Välisministeeriumi esindajad võtavad osa Inimõiguste Ümarlauast ja Arengukoostöö Ümarlauast. Lisaks on Inimõiguste Instituut nimetanud teiste hulgas välisministeeriumi ja siseministeeriumi oma ametlikeks partneriteks. Siseministeerium on asutanud ja osaleb Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni ühiskomisjoni töös, mille liikmeteks on teiste hulgas Avatud Eesti fondi, rahandusministeeriumi, Vabaühenduste Liidu ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali esindajad. Komisjon peaks kontseptsiooni rakendamise kaudu määrama kodanikuühiskonna arengu pikemaajalise arengu suuna.
Kodanikuühiskonna Sihtkapital on üks peamisi kodanikuühenduste rahastamise instrumente Eestis, ainuüksi 2018. aastal jagati või vahendati ca 1,8 miljonit toetusi. KÜSK on nõukogu liikmete kaugu seotud nii Vabaühenduste Liidu kui Eesti Inimõiguste Keskusega.
Enim on võrgustikku mässitud sotsiaalministeerium, mis on ametlikuks koostööpartneriks veel ka Eesti Inimõiguste Keskusele, Eesti Seksuaaltervise Liidule ja Eesti LGBT Ühingule, olles neid ka erinevate meetmete kaudu rahastanud. Seotud isikute kaudu on võrgustikku haaratud ka Riigikantselei, Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjon ja Eesti Rahvusringhääling. Erakondadest on otseste seostega Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mis on eraldanud katuseraha Eesti LGBT Ühingule, millel on seotud liikmeid ja ka teemale pühendunud allasutus, LGBTIQ-ühendus Vikerroos.
Riigivälised asutused ja isikud
Otsapidi on asjasse segatud ka rahvusvaheline Open Society Foundation, mis on kohaliku Avatud Eesti Fondi koostööpartneriks ja eeldatavasti ka rahastajaks. Otseselt on OSF rahastanud Eesti LGBT ühingut. OSF asutaja George Soros aga oli toeks kohaliku haruorganisatsiooni asutamisele.
Veel on vastavate fondide kaudu Eesti kodanikuühendusi, nende hulgas Eesti LGBT Ühingut rahastanud Euroopa Komisjon ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Viimane on rahastanud ka MTÜ-d Oma Tuba. Välismaistest organisatsioonidest on tähelepanu vääriv veel International Planned Parenthood Federation, mille ametlikuks liikmeks on Eesti Seksuaaltervise Liit ja mis „reproduktiivse tervise" sildi all tegeleb sisuliselt populatsioonikontrolli ehk sündimusvastaste hoiakute ja kontratseptiivsete praktikate juurutamisega erinevates riikides üle maailma.
Teises osas lahkame lähemalt Eesti ideoloogilisi kodanikuühendusi ja nendega seotud võtmeisikuid.