Eestis toimub elektroonilise side seaduse alusel massiline elektroonilise side andmete kogumine ja kasutamine, olgugi et juba 2014. aastal kuulutas Euroopa Kohus sellise tegevuse aluseks olnud Euroopa Liidu direktiivi inimõigustega vastuolus olevaks, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen esindajad Kätlin Sehver ja Carri Ginter Eesti Päevalehes.
Juristide selgituste kohaselt otsustas Euroopa Kohus 2014. aastal [asjas Digital Rights Ireland – toim.], et olenemata üllast eesmärgist aidata raske kuritegevuse vastu võidelda tõi direktiiv [2006/24/EÜ – toim.] kaasa inimeste põhiõiguste ulatusliku ja raske rikkumise. Kohtu sõnul sekkub üldine preventiivne sideandmete säilitamine intensiivselt inimeste eraellu ning tekitab olukorra, kus inimesed peavad pidevalt elama teadmisega, et neid jälgitakse või võidakse jälgida.
"Olgugi et direktiivi järgi ei kuulunud säilitamisele sideseansside sisu, võimaldavad kogutavad sideseansi metaandmed koosvõetuna teha väga täpseid järeldusi isikute eraelu, igapäevaelu harjumuste, alalise või ajutise elukoha, liikumiste, tegevuste, sotsiaalsete suhete ja nende ühiskonnagruppide kohta, kellega nad läbi käivad," ütlevad juristid probleemi selgituseks.
Privaatsust kärpida ja ulatuslikult andmeid koguda on üldiselt omane totalitaarsetele režiimidele, kelle huvides on, et ei väljendataks võimule mittesobivaid ideid ja seisukohti.
Kuigi nüüdseks kehtetu direktiivi kohaselt võis elektroonilise side andmeid kasutada vaid raskete kuritegude ja terrorismi vastu võitlemiseks, kasutatakse Eestis sideandmeid juristide sõnul väärteomenetlustes, kalakaitses, turvateenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks, finantsinspektsiooni järelevalve tegemiseks, maksudega seotud süüteomenetluses ja täiesti tavaliste tsiviilõiguslike kindlustusvaidluste lahendamiseks.
"Privaatsust kärpida ja ulatuslikult andmeid koguda on üldiselt omane totalitaarsetele režiimidele, kelle huvides on, et ei väljendataks võimule mittesobivaid ideid ja seisukohti. See, et riigile on kõigi oma kodanike viimase aasta käimiste ja suhtlemiste andmed igal ajal kättesaadavad, ei tohiks olla 21. sajandi demokraatliku ja inimõigusi austava lääne ühiskonna uus reaalsus," ütlevad Sehver ja Ginter oma seisukoha kokkuvõtteks, osutades sellele, et Eestis toimub kõnealune õigusrikkumine juba pikemat aega ja teadlikult.
Käesoleva aasta kevadel kaitses Kätlin Sehver Carri Ginteri juhendamisel samal teemal Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas magistritöö, millega saab tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel. Muu hulgas viitab Sehver magistritöös asjaolule, et Euroopa Kohtu otsusega vastuolus oleva elektrooniliste andmete kogumise ja kasutamise on heaks kiitnud ka õiguskantsler ja Tartu Ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madise, kes ei tuvastanud temaatilises analüüsis õiguslikke probleeme.
Juhtkiri: ebaseaduslikult nuhkiv riik ja jaanalinnupoliitika
Fookuses: elektroonilise side seadus on raskelt õigusvastane