Eile ilmus Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja Sulev Vedleri sulest artikkel, mis vaatleb Eesti abordistatisitkat. Võrreldes Nõukogude perioodi massilise sündimata late tapmisega on olukord küll paranenud, kuid Euroopa Liidu arvestuses on eestlannad selle näitajaga endiselt kõvasti üle keskmise.
"Abortide arv ongi suurem just neis vabameelsetes riikides, kus põhjenduseks sobivad majanduslikud olukord ja naise tahe," kirjutab Vedler.
2016. aasta andmetel juhib Eesti Euroopas suisa kahes arvestuses: aborte iga 1000 fertiilses eas naise kohta ja aborte iga 1000 elussünni kohta.
Statistika languses, kuid ELi keskmisest kõrgem
Kõige õudsem aasta oli 1973, kui Eestis toimus iga 100 sünni kohta 195 aborti. Ehk meedikute termineid kasutades katkes või katkestati iga sünni kohta kaks rasedust. „Helmede sõnapruugis tapeti toona igast kolmest lapsest kaks," viitab Vedler viimastel nädalatel sündimata laste kaitseks sõna võtnud EKRE juhtfiguuridele.
Edasi paranes olukord jõudsalt. 1989. aastaks kahanes suhtarv tasemele 116:100. Seejärel varises nõukogude riigikord kokku ja tekkinud segaduses said valusa laksu nii rahva majanduslik olukord kui moraalsed väärtused. See paistab silma ka abordistatistikas. Abortide suhtarv tõusis uuesti järsult, kasvades 1993. aastaks tasemele 168:100.
2017. aastaks kahanes suhe tasemele 42:100. Ehk iga abordi kohta toimus juba üle kahe sünnituse.
Kuigi olukord küll paraneb, tõdeb Vedler, et praegused näitajad meile siiski au ei tee: Eurostati abordiindikaatorite statistika näitab, et eestlannad teevad rohkem aborte kui ühegi teise vennasriigi naised – seda nii sünnitamiseas naiste arvu kui ka elussündide suhtes.
"EKRE juhid ei esine küll kenasti, kuid nad tegelevad väga olulise probleemiga," lisab Vedler artikli lõpus.
Loet täispikkuses artiklit Eesti Ekspressist.
Toimetas Lennart Käämer