Barack Obama riikliku ravikindlustuse ehk Obamacare'i kriitikutel oli õigus: kuigi USA praegune president lubas kindlustusmaksete langemist, tõusevad summad raketina.
Obama administratsioon tõotas samuti, et Obamacare ei tapa töökohti. Tegelikkuses aga värbavad firmad vähem töötajaid, sest tervishoiukulud on osutunud lämmatavaks, kirjutab Michael Snyder oma blogis The Economic Collapse.
Kolmandaks kinnitas presidendi administratsioon, et suured tervishoiukindlustuse ettevõtted hakkavad Obamacare'i armastama ning asuvad usinasti klientide nimel konkureerima.
Tõsi on aga, et paljud suured kindlustajad nagu Aetna ja UnitedHealth on hakanud Obamacare'ist sootuks loobuma.
Krõbedate kulude tõttu tuleb ettevõtetel turult taanduda või oluliselt tariife tõsta ning loomulikult tabavad tagajärjed kõige valusamalt tarbijaid. Olles kohustatud riikliku skeemiga liituma, ähvardab neid loobumise korral kopsakas trahv, mis aja jooksul intresside arvelt suureneb.
Ühiskonna lõikes võidavad valitsuse programmidest kümned miljonid vaesed ameeriklased, kes saavad tervishoiuteenuse tasuta või väga odavalt. Skaala teises servas on superrikkad, kelle jaoks Obamacare'i naeruväärselt suured summad taskukohased on.
Nii saabki kõige rängemalt räsida keskklass. Nagu näitas hiljutine uuring, kasvab keskmine Obamacare'i tasu tänavu 24 protsenti.
Isegi nõretavalt Obama-meelne NBC News on avaldanud artikli sellest, millist laastamistööd kerkivad kindlustusmaksed keskklassi ridades teevad.
Ülaltoodu on ühtlasi üks peamistest põhjustest, miks peaaegu iga viies USA täiskasvanu tänase seisuga vanemate või vanavanemate juures elab.