Eesti LGBT Ühingu haridusspetsialist Maret Ney toob 1. septembril ilmunud kultuurilehes Sirp välja seisukoha, et Eesti kool on liialt heteronormatiivne ja peremudelite käsitluses piiratud. Tema hinnangul tuleks koolides LGBT-teemad normaliseerida, ja seda lausa ainetundides.
Artikli autori väitel on maailmas tehtud uuringutest selgunud, et põhikooliealiste hulgas on tavaliselt umbes 3% õpilasi, kes määratleb end seksuaalvähemusse kuuluvana. Lisaks olevat veel 12% neid, kes ei ole oma seksuaalses identiteedis kindlad.
"Eesti puhul tähendab see, et 2016.–2017. õppeaastal oli 4.–9. klassis 2312 õpilast, kes peavad end LGBT+-nooreks, ning 9247 LGBT+-õpilast, kes ei ole oma seksuaalses orientatsioonis kindlad," kirjutab LGBT-aktivist.
Järgnevalt toob Maret Ney välja seisukoha, et Eesti kool on liialt heteronormatiivne, kooli seksuaalsuse ja peremudelite käsitlused on piiratud. Tema hinnangul peavad koolid kujundama üldseisukoha LGBT+-inimeste ja -teemade kaasamiseks. Koolid peavad ka LGBT+-teemad normaliseerima – seda tuleks teha ainetundides, seda saavad teha koolitöötajad oma suhtumist korrigeerides, aga ka LGBT+-noortele pakutava tugisüsteemi abil. Ja veel peaksid koolid väärtustama mitte ainult LGBT+-õpilasi, vaid ka oma LGBT+-õpetajaid, sest ega neidki vähe ole ning nende võimuses on olla LGBT+-noortele eeskujuks ja julgustuseks.
Viidates eeloleval sügisel Rakveres toimuvale homoteemalisele filmifestivalile "Festheart", leiab Maret Ney, et õpetajad peaksid oma õpilased kindlasti kinno viima:
"Sest alusväärtused, millest jutlustavad festivali ja LGBT+-teemade vastased – armastus, perekond ja truudus –, on tähtsad ka LGBT+-inimestele. Nendestsamadest väärtustest räägib nii mõnigi festivali film. Klassiga ühine kinokülastus näitab, et hoolimata soo- või seksuaalsest identiteedist väärivad kõik armastust."
Artiklit saab täismahus lugeda siin.