Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks korraldab täna kell 12.00 kuni 14.00 sümboolse meeleavalduse Tallinna kohtumaja ees (Pärnu mnt 5), et protesteerida kohtunike omavoli vastu ühiskonnale homoideoloogia pealesurumisel. Alljärgnevalt on toodud välja SAPTK avalik kiri Tallinna Ringkonnakohtu esimehele Villem Lapimaale.
Lugupeetud Tallinna Ringkonnakohtu esimees hr Villem Lapimaa!
Viimase poole aasta jooksul on Tallinna Ringkonnakohus langetanud juba kaks kohtuotsust, mille kohaselt peaks Eestis õiguslikult kehtiva abieluna tunnustama välismaal (vastavalt Rootsis ja Ameerika Ühendriikides) sõlmitud samast soost isikute vahelisi liite. Neist otsustest esimene on juba jõustunud, teine aga vaidlustatud ja ootab arutamist Riigikohtus.
Ilmselgelt on niisuguste kohtuotsuste näol tegu nn "homoabielu" hiiliva seadustamisega kohtute kaudu – protsessiga, mis on väga sarnasel moel aset leidnud mitmetes lääneriikides, mõne aasta eest ka Ameerika Ühendriikides (Obergefell v. Hodges (2015)). Kohtunikud on võtnud endale omavoliliselt seadusandja rolli, eirates parlamendi kui seadusandja selgesõnaliselt väljendatud tahet, et Eestis käsitletakse kehtiva abieluna vaid mehe ja naise vahelist liitu.
See ongi põhjus, miks oleme täna tulnud Tallinna kohtumaja ette meelt avaldama, öeldes selgelt, nähtavalt ja kuuldavalt: abielu ja perekonna mõistete moonutamine ideoloogilistest ambitsioonidest lähtuva kohtuliku omavoli kaudu on häbiväärne ja absoluutselt vastuvõetamatu! Nagu põhiseaduses on selgelt öeldud, peavad kohtud võimude lahususe põhimõttest lähtudes parlamendi poolt kehtestatud õigust kohaldama, mitte seda meelevaldselt tõlgendama ja omavoliliselt ümber kirjutama. Õigusriigi põhimõte nõuab, et kohtud langetaksid otsuseid mitte lähtudes ideoloogilisest soovmõtlemisest, vaid tuginedes põhiseadusele ja sellega kooskõlas olevatele seadustele.
See, mida seadusandja on Eesti õigusruumis abielu all silmas pidanud, nähtub selgesti perekonnaseadusest, mille §-i 1 kohaselt on abielu vaid mehe ja naise vaheline liit ning mille § 10 lg 1 kohaselt on samast soost isikute vahel sõlmitud abielu tühine. Ka rahvusvahelise eraõiguse seadusest ja selle seletuskirjast nähtub ühemõtteliselt, et seadusandja tahte kohaselt ei tohiks välismaal sõlmitud "homoabielusid" käsitleda Eestis kehtivate abieludena, kuna need on vastuolus avaliku korraga. Kahetsusväärselt on Tallinna Halduskohus rakendanud vastupidise järelduseni jõudmiseks juba mitmel korral mitte rahvusvahelise eraõiguse raames käibel olevat avaliku korra mõistet, vaid laenates antud mõiste täiesti teisest õigusharust ehk korrakaitseõigusest, kus sel on mõõtmatult kitsam tähendus.
Teatavasti käsitletakse rahvusvahelises eraõiguses avaliku korrana põhimõtete kogumit, mis seonduvad ühiskonna aluseks olevate ja ühiskonda kokku siduvate sotsiaalsete, moraalsete ja kultuuriliste väärtustega. Sellele võib leida kinnitust paljudest rahvusvahelise eraõiguse õpikutest, teiste hulgas ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas õppematerjalina kasutatavast õpikust "Rahvusvaheline eraõigus" (Juura, 2008), kus on avaliku korra tähendust selgitatud nii:
"Avalik kord (pr k ordre public, ingl k public order või public policy) on iga riigi siseasi ja hõlmab riigi õiguse olulisi põhimõtteid või võib ka öelda, et moraaliotsustusi või poliitilisi otsustusi (nt suhtumine polügaamiasse, samasooliste abielusse, teatud tehingute kehtivuse tunnustamist jms). Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 7 defineerib Eesti avalikku korda kui Eesti õiguse olulisi põhimõtteid. Seda on võimalik rakendada vastuolu korral hea usu ja heade kommetega või põhiseaduslike printsiipidega või ühiskondliku korra alustalade ohustamisel."
Head kombed, mida tuleb avaliku korra mõiste sisustamisel arvesse võtta, seonduvad Tartu Ülikooli tsiviilõiguse professor Paul Varuli sõnul aga eelkõige moraali ja õiglusega, mistõttu on nende üle otsustamisel vaja arvestada "väga laia ulatusega eripalgeliste moraalsete väärtustega". Ta selgitab (Juridica 1/2001):
"Heade kommete seisukohalt käitumisele hinnangu andmisel tuleb lähtuda ühiskonnaliikmete keskmisest moraalitunnetusest […] Headele kommetele saab tugineda siis, kui on vaja kaitsta ühiskonna jaoks olulisi väärtusi, heade kommetega vastavuse kontrollimisel kontrollitakse järelikult käitumise vastavust ühiskonnas välja kujunenud objektiivsetele standarditele. Määrav on, millised on ühiskonna liikmete ülekaaluka enamuse väärtushinnangud, mitte üksikisiku enda väärtushinnangud."
Just niisugusest, rahvusvahelisele eraõigusele kohasest avaliku korra kontseptsioonist on lähtutud ka rahvusvahelise eraõiguse seaduse väljatöötamisel. Seda kinnitab ka seaduse seletuskiri, kus seadusandja on selgesõnaliselt väljendanud oma tahet lugeda välismaal sõlmitud "homoabielud" Eesti avaliku korraga vastuolus olevaks ja seega Eesti õigussüsteemis mittetunnustatavaks.
Asudes seisukohale, et Eesti õigussüsteemis ei või keelduda samast soost isikute liitude tunnustamisest abieluna, olgugi, et seadusandja on selgesõnaliselt öelnud, et Eestis käsitletakse abieluna vaid mehe ja naise vahelist liitu, on Tallinna Ringkonnakohus ilmselgelt ületanud oma pädevuse piire ja sekkunud kohtuliku omavolitsemise korras poliitilistesse otsustesse.
Eelnevat silmas pidades on selge, et nagu juba eelnevalt osutatud, on Tallinna Ringkonnakohus võtnud avaliku korra mõiste määratluse ühest õigusharust (korrakaitseõigusest) ja rakendas seda sootuks teise õigusharu (rahvusvahelise eraõiguse) kontekstis, kus samal mõistel on oluliselt avaram tähendus. Seda, et rahvusvahelise eraõiguse seaduses ei saa olla peetud avaliku korra all silmas korrakaitseseadusest tulenevat määratlust, kinnitab kasvõi lihtne tõsiasi, et korrakaitseseadus (2011) võeti vastu palju aastaid pärast rahvusvahelise eraõiguse seaduse vastuvõtmist (2002). Siin ei ole tegu väikese eksimuse, vaid fundamentaalse möödalaskmisega, mis seab kahtluse alla kõnealused otsused langetanud kohtunike kompetentsuse, erapooletuse, lugupidamise põhiseaduse kesksete printsiipide suhtes ning ka lihtsalt elementaarse aususe.
Asudes seisukohale, et Eesti õigussüsteemis ei või keelduda samast soost isikute liitude tunnustamisest abieluna, olgugi, et seadusandja on selgesõnaliselt öelnud, et Eestis käsitletakse abieluna vaid mehe ja naise vahelist liitu, on Tallinna Ringkonnakohus ilmselgelt ületanud oma pädevuse piire ja sekkunud kohtuliku omavolitsemise korras poliitilistesse otsustesse. Sisuliselt on kohus asunud sedasi tegutsedes viima ellu "homoabielu" seadustamist Eestis, sest selle otsuse tulemusel on esimest korda tunnustatud Eesti õigusruumis abieluna õiguslikult kehtivaks kahe samast soost isiku vahel sõlmitud liit.
Väga suurele osale Eesti elanikest on kohtute kaudu homoideoloogia ühiskonnale pealesurumine sügavalt vastuvõetamatu – seda enam, kui see mitte ainult ei moonuta meie ühiskonna alusväärtusi, vaid eirab ka demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid. Aprillikuus Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks tellimusel Turu-uuringute AS-i poolt läbiviidud üle-Eestilisest küsitlusest selgus, et koguni 57% valimisealistest Eesti kodanikest ei poolda või pigem ei poolda välismaal sõlmitud "homoabielude" õiguslikku tunnustamist abieluna, samal ajal kui selle poolt või pigem selle poolt on vaid 36%. Veelgi enam, ligi kaks kolmandikku (63%) valimisealistest Eesti Vabariigi kodanikest soovivad, et abielu määratlusele mehe ja naise liiduna antaks põhiseaduslik kaitse.
Kuivõrd seadusandja on perekonnaseaduses selgesõnaliselt määratlenud, et Eestis käsitletakse abieluna üksnes mehe ja naise vahelisi liite ning et samast soost isikute vahelised abielud on õigustühised, tuleb samast põhimõttest juhinduda ka välismaal sõlmitud abielude suhtes. See tähendab, et Eestis ei tohiks kehtiva abieluna tunnustada samast soost isikute liite, sõltumata sellest, kas need on sõlmitud Eestis või välismaal.
Loodame väga, et seisate Tallinna Ringkonnakohtu esimehena selle eest, et kohtunikud austaksid abielu ja perekonna tähendust ning ei ületaks ideoloogilistest ambitsioonidest juhindudes oma volituste piire. Vastasel korral saavad kahjustada mitte ainult meie ühiskonna aluseks olevad väärtused, vaid ka kogu Eesti kohtusüsteemi maine.
Tallinnas, 26. mail 2017
Lugupidamisega
Varro Vooglaid
Juhatuse esimees
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks
SAPTK korraldab Tallinna kohtumaja ees meeleavalduse abielu ja perekonna kaitseks