Euroopa Liit nõuab Poolalt kohtureformi ümbervaatamist kuu aja jooksul, vastasel korral riskib Varssavi Euroopa Liidu lepingu 7. artikli rakendumisega, mis võib kaasa tuua sanktsioonid Poola vastu.
Juba mõnda aega on Poola pidanud taluma kriitikat nii Euroopa Liidu kui koduse opositsiooni poolt, kes on vastu kavandatavale kohtureformile, mis nende hinnangul rikub võimude lahususe põhimõtet ja muudab kohtunikud sõltuvaks valitsusparteist.
"[Euroopa] Komisjon teeb Poola võimudele ettepaneku lahendada kõik viidatud probleemid ühe kuu jooksul," ütles kolmapäeval Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans. "Komisjon soovitab Poola võimudel mitte rakendada ühtki meedet vallandamaks või sundimaks tagasi astuma ülemkohtu kohtunikke. Kui sellised meetmed rakendatakse, on Komisjon valmis käivitama koheselt artikkel 7 (1) menetluse."
Poola president Andrzej Duda on teatanud, et paneb kahele kohtureformiga seotud seadusele veto. Kuid seaduse, mis annab justiitsministrile õiguse määrata ametisse kõigi alama astme kohtute, kaasa arvatud apellatsioonikohtute juhid, kuulutas president siiski välja.
ELi surve alla sattunud Poolale on appi tõtanud Ungari peaminister Viktor Orbán, kes lubas artikli 7 rakendamise vastu hääletada.
Napsise olekuga Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker nimetas Viktor Orbánit paari aasta eest "diktaatoriks".
Mis on kurikuulus artikkel 7?
Millise protseduuriga Euroopa Liit suveräänset Poola riiki ähvardab? Kõigepealt tuleb lugeda Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, mis ütleb:
"Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus."
Loetletud aluspõhimõtete kaitsmiseks sätestatakse artiklis 7 teatud protseduurid ELi liikmesriikide vastu, mis neid rikuvad. Ja just seda Euroopa Komisjon parempopulistlikuks peetud Õiguse ja Õigluse partei (PiS) poolt juhitud Poolale ette heidabki. Artikkel 7 sätestab järgmist:
1. Nõukogu võib ühe kolmandiku liikmesriikide, Euroopa Parlamendi või Euroopa Komisjoni põhjendatud ettepaneku alusel ja pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist oma liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega järeldada ilmset ohtu, et mõni liikmesriik rikub oluliselt artiklis 2 osutatud väärtusi. Enne sellise järelduse tegemist kuulab nõukogu kõnealuse liikmesriigi ära ja võib sama korra kohaselt otsustades anda talle soovitusi.
Nõukogu kontrollib korrapäraselt, kas sellise järelduse tegemisel aluseks olnud põhjused kehtivad endiselt.
2. Euroopa Ülemkogu võib ühe kolmandiku liikmesriikide või Euroopa Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist ühehäälselt teha järelduse, et mõni liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt artiklis 2 osutatud väärtusi, olles enne seda kutsunud asjaomast liikmesriiki üles esitama oma seisukohta.
3. Kui rikkumine on lõike 2 alusel kindlaks tehtud, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha otsuse peatada teatavad õigused, mis tulenevad aluslepingute kohaldamisest kõnealuse liikmesriigi suhtes, sealhulgas peatada selle liikmesriigi valitsuse esindaja hääleõiguse nõukogus. Seda tehes võtab nõukogu arvesse sellise peatamise võimalikke tagajärgi füüsiliste ja juriidiliste isikute õigustele ja kohustustele.
Kõnealuse liikmesriigi aluslepingute järgsed kohustused on sellele riigile jätkuvalt siduvad.
4. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha hiljem otsuse lõike 3 alusel võetud meetmeid muuta või need kehtetuks tunnistada, kui nende kehtestamise tinginud olukord muutub.
5. Käesoleva artikli kohaldamisel Euroopa Parlamendis, Euroopa Ülemkogus ja nõukogus kasutatav hääletamise kord määratakse kindlaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 354.
Seda artiklit on tahetud rakendada ka Viktor Orbáni juhitud Ungari vastu, kuid Euroopa Parlament lükkas sellekohase ettepaneku tagasi.
Sanktsioonid Austria vastu aastal 2000
Seoses Brüsseli ähvardusega rakendada Poola suhtes artiklit 7 meenutatakse, et ELi juhid kehtestasid 2000. aasta veebruaris diplomaatilised sanktsioonid Austria vastu pärast seda, kui demokraatlikel valimistel oli võimule tulnud koalitsioon, kuhu kuulus Jörg Haideri juhitud Austria Vabaduspartei.
Tollal polnud siiski tegemist artikkel 7 rakendamisega, kuigi ELi juhid soovisid Austria siseasjadesse sekkumisega näidata, et teatud ideoloogiad ja poliitikad ei ole Euroopas aktsepteeritavad.
Niisamuti on Euroopa Liidu juhtidele ja poliitilisele peavoolule vastukarva tänased Ida- ja Kesk-Euroopa "parempopulistid".