Tallinna halduskohus langetas kahe nädala eest otsuse, mille kohaselt kanti lapse vanemana esmakordselt rahvastikuregistrisse kaks "ema", vahendab Eesti Ekspress.
Kohtusse pöördunud lesbipaar sai alates novembrist sotside kontrolli all oleva siseministeeriumi üle võidu, mille tulemusel kanti kaks naist rahvastikuregistrisse ühe lapse "emadena", olgugi et kooseluseaduse rakendusakte, mis võimaldaks seda teha, ei ole vastu võetud.
Lisaks peab ministeerium "kahe emaga" lesbipaarile maksma 1695 eurot.
Nagu Ekspress toimunut iseloomustab, tungis kohtunik Kadriann Ikkonen seadusandja mängumaale ja tegi ära selle, mis on riigikogus jäänud tegemata. Nimelt otsustas ta, et kui rahvasaadikud kooseluseaduse rakendusakte vastu ei võta, lahendab olukorra kohtuvõim.
Tähelepanuväärselt langetas täpselt sama kohtunik alles mõne nädala eest otsuse ka homoaktivist Reimo Metsa kasuks ja mõistis viimasele välja 1500 eurose hüvitise väidetava moraalse kahju eest, mis tulenevat kooseluseaduse rakendusaktide mittevastuvõtmisest.
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul teeb niisugune asjade käik nõutuks ning näitab, et homoideoloogiat püütakse meie ühiskonnale peale suruda iga hinna eest, vahendeid valimata.
"Kui Eestis veel leidub toimiva südametunnistusega juriste, oleks viimane aeg õiguskultuuri seesuguse lammutamise vastu välja astuda." – Varro Vooglaid
"Seda uudist lugedes tekib esmalt küsimus, et milleks meile üldse riigikogu vaja on, kui kohtud võivad vastava ideoloogilise huvi korral hakata ilmselgelt oma pädevuse piire ületades parlamendi eest seadusandlikke otsuseid langetama ja ellu viima," avaldas Vooglaid imestust.
"Ilmselt näevad nüüd paljud inimesed, millised mastaabid on ideoloogiline fanatism meie riigis võtnud ning kuivõrd vähe õigusriigi ja võimude lahususe põhimõtted reaalselt maksavad. Kui Eestis veel leidub toimiva südametunnistusega juriste, oleks viimane aeg õiguskultuuri seesuguse lammutamise vastu välja astuda," toonitas ta.
Kooseluseadus suruti riigikogu eelmise koosseisu ajal läbi ja võeti ilma rakendusaktideta häältega 40 : 38 vastu 9. oktoobril 2014. Olgugi et kooseluseaduse enese kohaselt on selle jõustumise tingimuseks ka rakendusaktide vastuvõtmine, pandi vaikimisi maksma seaduses sätestatut eirav tõlgendus, mille kohaselt jõustus kooseluseadus rakendusaktide puudumisest hoolimata 1. jaanuaril 2016.
Vähemalt 51 parlamediliikme poolthäält eeldavaid kooseluseaduse rakendusakte ei ole riigikogu poolt siiani vastu võetud ning praeguses parlamendi koosseisus puudub selleks ka piisav poliitiline toetus. See on ühtlasi põhjus, miks kooseluseaduse läbisurumise lõpuleviimist on asutud teostama kohtute kaudu.