KAPO esindaja jutt "äärmuslikest" vanadaamidest on absurdne ja täidab parimal juhul poliitilist tellimust, halvimal juhul aga õõnestab põhiseaduslikku korda kaitsva institutsiooni usaldusväärsust, ütleb Markus Järvi videokommentaaris.
Ilmselt mäletate, kuidas KAPO aastaraamatu esitlusel käesoleva aasta kevadel tituleeris KAPO peadirektor Arnold Sinisalu peavoolu poliitilisele ja vasakliberaalsele propagandale vastanduvaid inimesi Kremli "kasulikeks idiootideks".
See avaldus andis selge signaali uuest retoorikast, mille kohaselt need kodanikud, kes valitsuse poliitikaga ja Brüsseli diktaadiga ei nõustu, liigitatakse riigivaenulikuks elemendiks. Sellisena kuuluvad nad meie kodumaiste eriteenistuste ehk KAPO ja Teabeameti huviorbiiti.
Eriteenistuste uue retoorika illustratsiooniks võib ilmselt lugeda ka Rahvusringhäälingu uudisteportaalis hiljuti ära märgitud KAPO lõuna osakonna direktori Janek Järva arvamusfestivali sõnavõttu. Soovitan kuulata kogu arutelu, mille teemaks on progressivsele eliidile niivõrd armsaks saanud sõna "äärmuslus", ent erilist huvi pakub nii mõnigi Janek Järva repliik:
"Kui Lõuna-Eestis rääkida mõne vallavalitsuse ametnikuga, aastates prouaga, siis tema juttu kuulates saab selgeks, et ta on tegelikult päris paremäärmuslike vaadetega: mitte kedagi ta siia ei taha, kõik olemasolevad [välispäritolu inimesed] tuleks minema saata ja ühtegi immigranti ei tohiks siia lasta."
Kui Arnold Sinisalu avaldustest võis järeldada, et kasulike idiootide jõud on organiseerunud kas Kremli ässitusel või suisa vabatahtlikult ideelisteks võitlusrühmadeks, siis Janek Järva visioon järgib pigem Eiki Nestori ja Toomas Hendrik Ilvese retoorikat, mille kohaselt leidub äärmuslasi ja kasulikke idioote kõikjal meie seas.
Äärmuslane on saanud endale näo. Selleks on maal elav, Lõuna-Eesti vanem proua, meie kõigi sümboolne vanaema.
ERR-i arvamusfestivali arutelul tõstatavad Järva ja tema vestluspartnerid korduvalt üles nn äärmusluse põhjuseid. Ent kõik taandub lihtsale skeemile: inimese tunnetele ja isiklikule valmidusele käia "ajaga kaasas".
Retooriline skeem on banaalne, kuid tõhus. Kuskil Brüsseli võimukoridorides tehakse otsused ja antakse suunised, mida viivad ellu meie etableerunud poliitikud, kes nende otsuste põhjendamisega jäävad suuresti hätta.
Meie Lõuna-Eesti prouadel, kes saavad miinimumpalka või 300 eurost pensionit, tekivad aga tõsised küsimused: miks on vaja Euroopasse tuua miljon pagulast, kes meie kultuuripärandiga ei integreeru, vägistavad Kölnis ja Skandinaavias naisi ning peksavad Pariisi eeslinnade tänavaid segi? Miks on vaja sundida teisi EL-i maid pagulasi vastu võtma ja Euroopa kehtivate aluslepingute vastaselt oma iseseisvast pagulaspoliitikast loobuma?
Vastuseks kõlab tüdimuseni korrutatud mantra: siin on Euroopa uus reaalsus, need on Euroopa uued väärtused. Hakake harjuma! Vaadake oma tunded läbi, analüüsige ennast, kuulake targemate juttu ja lõppastmes pidage oma suu kinni.
Kõik, kes sellise suunitluse vastu avalikult välja astuvad, on uue retoorika järgi äärmuslased. Ei mingit juttu sellest, et Euroopa on võib-olla teinud vigu, millest osad on suure tõenäosusega fataalsed. Ei mingit juttu, et elukogenud proua Lõuna-Eestist väljendab täiesti legitiimset seisukohta, millel pole ühe iseseisva riigi kodaniku suust kuulduna midagi ühist reaalse äärmuslusega: tahan elada rahus ja soovin, et siin elaksid vaid minu rahva esindajad.
On vaid tuim propaganda ja kõik, kes sellele ei allu on dissidendid, kasulikud idioodid ja Kremli käsilased. See skeem on banaalne, aga samas murettekitav. Me oleme jõudnud olukorda, kus valitsev ideoloogia täiesti küüniliselt lõhestab ühiskonda ning on valmis üle parda heitma kõik, kes oma veendumustes sellega ei ühti.
Samas varjub aga KAPO ja peavoolumeedia poolt kasutatud mõiste "äärmuslus" ebamäärasusse.
Kui Objektiivi toimetus küsis KAPO esindajatelt äärmusluse definitsiooni, vastas KAPO pressiesindaja Harrys Puusepp järgmist:
"Äärmuslased e ekstremistid on nime järgi need, kes oma oma eesmärkide saavutamiseks kasutavad äärmuslikke vahendeid ja meetmeid. Kaitsepolitsei huviorbiidis on need, kelle puhul on võimalus, et nende eesmärgiks on vägivalda kasutades ohustada põhiseaduslikku korda, selle kehtimist või vägivalda kasutades muuta põhiseaduslikku korda."
Huvitav, millises osas käivad selle definitsiooni alla meie Lõuna-Eesti vanaprouad?
On ilmne, et KAPO ametlik retoorika omandab üha rohkem poliitilise tellimuse nägu. Kahju, et Eesti põhiseaduslikku korda kaitsev institutsioon saab seeläbi kaasa ka nomenklatuuri retoorika naeruväärsuse ja totaalse idiootsuse.
Sellised lükked, mille abil naeruvääristatakse ja politiseeritakse meie põhiseaduslikku korda kaitsvaid institutsioone, võivad aga teenida vaid Eesti riigi vaenlaste huve.