Foto: Bigstockphoto.com

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimehe Martin Helme sõnul tuleks Eestis teha tunduvalt rohkem selleks, et kaitsta sündimata laste õigust elule ning esmajoones tuleks lõpetada sündimata laste tapmise riiklik rahastamine.

Helme toonitas Facebookis, et EKRE on ainus partei Eestis, mille programmis on üheselt kirjas, et aborti ei pooldata.

"Võitlesin selle lühikese lause lisamise nimel isiklikult programmi koostamise ajal. Võitlus selle saavutamiseks, et igal aastal ei tapetaks ligi 4500 last meie keskelt enne veel, kui nad on ilmavalgust näinud nõuab muidugi palju suuremat pingutust, kui ühe lause deklareerimine. Aga sõnast algab kõik," märkis ta.

"Tegemist on ühe kõige võikama ja õõvastavama praktikaga, mis on maailmas ja ka Eestis kahjuks väga levinud. Sisuliselt osalevad lapsevanemad ja arstid selles, et väike inimene elusast peast tükkideks rebida ja siis läbi toru emaihust välja imeda ning purki koguda. Moraalses mõttes on tegemist inimese tapmisega, kusjuures kõige abituma ja kaitsetuma inimesega üldse – sündimata lapsega," vahendab Delfi Helme sõnu.

Abordi tegemine 14. nädalal. Illustratsioon: Abort.ee

Samuti toonitas EKRE aseesimees, et tuhanded abordid, mis igal aastal tehakse, on tõsiseks probleemiks ka rahvastikukriisi seisukohast: "Kui meil õnnestuks abordid ära hoida, oleks Eesti iive positiivne."

Helme hinnangul tuleks kindlasti pingutada tõstmaks inimeste teadlikkust sellest, mida abort endast tegelikult kujutab.

"Inimeste teadlikkust tuleb tõsta, tegemist ei ole suvalise rakutombu kõrvale heitmisega, vaid iseseisvat DNA-d omava elusolendiga, kellel on juba südametöö ja arenev närvivõrgustik, ta tunneb valu."

Seetõttu oleks EKRE parlamendifraktsiooni juhi sõnulväga oluline seada sisse kohustuslik nõustamine aborti kaaluvatele inimestele, mille käigus näidataks nii sündimata lapse emale kui ka isale ultraheliaparaadi abil emaüsas kasvavat last.

https://www.youtube.com/watch?v=MOEhiE1DAUo

Lisaks sellele rõhutas Helme ka lapsendamise võimaluste parandamise vajadust, et alati oleks abordile selge alternatiiv, just nagu ka seda, et meditsiinitöötajatele, sh tudengitele, peab olema tagatud reaalne võimalus mitte osaleda sündimata laste tapmises.

"Kindlasti tuleb lõpetada abordi riiklik rahastamine, sellel on nii praktiline kui moraalne mõõde. Sisuliselt riik praegu motiveerib rahaliselt oma inimeste hävitamist, moraalses mõttes on ta sellesse kaasanud ka need maksumaksjad, kelle jaoks on abort vastuvõetamatu," lisas Helme.

"Nagu näete, ei räägi me millegi keelustamisest, vaid sellest, kuidas saavutada, et seda kohutavat ja õudset veretööd oleks võimalikult vähe selle läbi, et inimesed mõistavad elu imelisust ja väärtuslikkust paremini," selgitas Helme.

Helme on abordi kohta teravalt sõna võtnud (vt nt siit siit või siit) ning tema seisukohad ei ole aastate jooksul muutunud.

Juba 2002. aastal kinnitas õiguskantsler Allar Jõks oma ametlikus arvamuses, et põhiseadusega tagatud õigus elule laieneb ka sündimata lastele, mistõttu on riigil nende elu austamise ja kaitsmise kohustus. Olgugi, et Jõksi sõnul on seega abort Eestis põhimõtteliselt keelatud, ei tule tema hinnangul seda keeldu tingimata tagada karistusähvardusega. Samas toonitas ka õiguskantsler sarnaselt Helmega, et riik peaks sündimata laste eluõiguse tõhusa kaitse tagamiseks tegema senisest tunduvalt rohkem. Mitte ühtegi Jõksi ettepanekut ei ole möödunud 15 aasta jooksul arvesse võetud.

Repliik: marginaliseeritutest ja rõhututest rääkides ei tohi maha vaikida sündimata lapsi