Raamat sallijate ning konservatiivide aadetest ja vaadetest

Äsja jõudis müügile soome autorite raamat “Sallijaskond versus väärtuskonservatiivid. Arvamusi lahe põhjakaldalt”, mida on tutvustatud järgmiselt: “Ehmatavalt ajakohane kirjeldus väärtusmaailmade kokkupõrkest tänapäeva Soomes!” Teosele, milles tegelikult käsitletakse Euroopat ja kogu Läänt puudutavaid ühiskondlik-poliitilisi ja kultuurilisi protsesse ja nähtusi, heidab pilgu Veiko Vihuri.

Portaal Objektiiv on sündinud vajadusest astuda vastu meie (ja laiemalt kogu Lääne) ühiskonda lammutavale revolutsioonilisele protsessile, mida püütakse esitleda kui progressi, demokraatiat, inimõiguste arengut jne. Tegelikkuses näeme, kuidas demokraatiast on saanud poliittehnoloogiline manipuleerimine dominantse vasakliberaalse ideoloogia huvides, progressi all mõistetakse liikumist üksnes kindlas ideoloogilises suunas, inimõiguste argument aga teeb lõpu igale arutelule. Kõigest sellest ja paljust muust seonduvast võib lugeda Objektiivi uudistest ja arvamuslugudest.

Eesti ühiskond polariseerus 2014. aastal seoses kooseluseaduse jõhkra läbisurumisega, sellele järgnes kogu Euroopat raputanud nn rändekriis. Mõlemaga kaasnes teisitimõtlejate ulatuslik sildistamine progressiivses meedias ja poliitilise eliidi poolt, mis tekitas omakorda paljudes inimestes trotsi ja pahameelt. Sotsiaalteadlased hakkasid kõnelema ühiskonna tuumikkonflikti muutumisest. Võib öelda, et ühiskonnas tekkis varasemast suurem huvi konservatiivsuse vastu. Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) eesotsas Varro Vooglaiu ja Markus Järviga pälvis väga paljude inimeste usalduse ja toetuse. 2015. aastal jõudsid parlamenti Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), mis määratleb end rahvuskonservatiivsena, ja Vabaerakond, mis üritab sisustada “vabakonservatismi” mõistet. “Avatud konservatismist” on kõnelenud vana parlamendierakonna Isamaa ja Res Publica Liidu esindajad. Asutatud on Edmund Burke’i Selts, mida veab Hardo Pajula – mees, kes jõudis enda sõnul konservatiivse maailmavaate juurde just tänu kooseluseaduse ümber puhkenud ühiskondlikule vastasseisule. 2015. aastal hakkas tegutsema kaks veidi erineva kallakuga konservatiivset portaali – Uued Uudised (EKRE) ja Objektiiv (SAPTK). Rahvuslikku ja alalhoidlikku joont hoiab ka blogi Huige, kus teiste hulgas kirjutavad kirjandusteadlased Maarja Vaino ja Toomas Haug.

Niisiis on viimasel ajal Eestis tekkinud mitmeid end konservatiivsena määratlevaid erakondi, liikumisi ja seltskondi. Mis neid ühendab ja eristab? Mis “asja” keegi ajab ja millistest alusväärtustest ja -põhimõtetest lähtub? Mille poolt või vastu ollakse ja miks? Pilt on kahtlemata kirju ning mingit ühtset konservatismi ei paista eksisteerivat. Mõnevõrra lihtsam tundub olevat kirjeldada vastasleeri, kelle kohta saab kasutada märksõnu nagu progressiivne, vasakliberaalne, kultuurimarksistlik, globalistlik, mitmekultuuriline jms. Konservatiivse maailmavaate eripalgelisusest võib eesti keeles saada teatava ülevaate 2011. aastal ilmunud ja Mart Helme toimetatud erinevate autorite (Andres Herkel, Mart Laar, Tõnis Lukas, Mart Nutt jt) kirjutiste kogumik “Mitmekülgne konservatism. Konservatiivse maailmavaate olemusest, ajaloost ja tulevikust”. Kristlikust, täpsemalt katoliiklikust vaatepunktist on oluline brasiilia mõtleja ja ühiskonnategelase Plinio Corrêa de Oliveira raamat “Revolutsioon ja vasturevolutsioon”, mille eestikeelne tõlge ilmus 2012. aastal sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks väljaandena.

Äsja on müügile jõudnud – ja sellele tähelepanu juhtimine on käesoleva artikli peamine mõte – soome autorite Timo Vihavaineni, Marko Hamilo ja Joonas Konstigi koostatud raamat “Sallijaskond versus väärtuskonservatiivid. Arvamusi lahe põhjakaldalt”, mida on tutvustatud järgmiselt: “Ehmatavalt ajakohane kirjeldus väärtusmaailmade kokkupõrkest tänapäeva Soomes!” Soomekeelne algupärand nägi trükivalgust 2015. aasta märtsis. Selles püütakse avada nähtusi ja mõisteid (konservatism, kultuurimarksism, traditsionalism jne) ning vaadelda, mis lääne ühiskondades on viimastel aastakümnetel juhtunud. Raamatule on lisatud “Konservatiivi sõnastik”. Teose autorid teatavad: “Oleme käesoleva raamatu kirjutanud sellepärast, et meie arvates ei ole ühiskondliku arutelu polariseerumine väärtuskonservatiivide ja väärtusliberaalide vaheliseks kaevikusõjaks Soomele kasulik. Eesmärk on meie riigi, mitte meie omakasu. Tahame tuua ühiskondlikesse aruteludesse senisest rohkem analüütilisust ja mõistmist.”

Kuigi raamat on kirjutatud Soomes ja aeg-ajalt tuleb esile just Soome kontekst, käsitletakse selles, nagu öeldud, konservatiivsest või vähemalt dominantse vasakliberaalse maailmavaate suhtes kriitilisest vaatenurgast Euroopat ja laiemalt kogu Läänt puudutavaid ühiskondlik-poliitilisi ja kultuurilisi protsesse ja nähtusi. Autorite arvates on “sallijaskond” ehk vasakliberaalne eliit kaaperdanud olulised ühiskondlikud mõisted ja andnud neile uue sisu – just nemad määratlevad, mida tähendavad mõisted nagu progress, sallivus, vabameelsus, eelarvamused jms.

Täpsema sisuülevaate asemel esitan järgnevalt valiku tsitaate (rõhutused tekstis käesoleva artikli autorilt), mis loodetavasti tekitavad kõnealuse raamatu vastu huvi:

Vasakpoolsus, mis kunagi vastandus rõhumisele ja türanniale, ei paku tänapäeval alternatiivi kusagil ega millelegi. Mõtte tasandil, vaimu kuningriigis on see muutunud tähtsusetutest asjadest lobisemiseks. Poliitiliselt aher, üritab vasakpoolsus oma positsioone tugevdada tsensuuri ja demagoogiaga.” Lk 10

Võrdsuse ja vabaduse paradoks on see, et kui inimestel lubatakse olla täiesti vabad, ei ole nad õige pea enam võrdsed, ja kui nad peavad olema võrdsed, ei saa nad olla vabad. Konservatiividele on vabadus alati olnud suure väärtusega ja see on ühendanud neid klassikaliste liberaalidega.” Lk 28

Punarohelised on omastanud väärtusliberalismi mõiste ja klassikalised liberaalid on leidnud end üha sagedamini toetamas väärtuskonservatismi põhimõtteid. Kahjuks on punaroheline väärtusliberalism oma autoritaarsuses hakanud meenutama seda vana väärtuskonservatismi, mis seaduste abil sundis kõiki elama jumalakartuses.” Lk 39

Kultuurimarksism on fantoomkihelus amputeeritud jäsemes. Tänapäeval on see ideoloogia segunenud väärtusliberalismi ja majandusliberalismiga selle poolest, et kõik nad julgustavad inimest olema tema ise ja rahuldama oma soove. Põhimõtete vahe on selles, et liberalism käsitab inimest indiviidina, marksism aga klassi või rühma esindajana. Kultuurimarksismil ei ole selge eesmärgiga tegevuskava, liikumist kannustab viha, mida lõõtsuvad tänapäevased vihakõnelejad.” Lk 78

“Modernse ajastu kolm suurt ideoloogiat liberalism, konservatism ja sotsialism määratleti Prantsuse revolutsiooni ajal, kui liberalism saavutas poliitilise võimu. … Kolme ideoloogia omavaheline dünaamika on lihtsustatult järgmine. Liberaalid määratlevad poliitilise suuna ja uuendavad ühiskonda. Konservatiivid üritavad aeglustada, peatada või tühistada liberaalide tehtud muutusi, sotsialistid aga kritiseerivad liberaale selle eest, et uuendused ei ole piisavalt põhjalikud või kiired. Seega on liberaalsetest väärtustest tehtud mõõdupuu, mille järgi määratletakse kõik poliitilised seisukohad. Individualism, egalitarism, universalism, demokraatia, sekularism, majandusteooria ja progress on väärtused, mida põhimõtteliselt pooldavad kõik ideoloogid, kuid igaüks teeb seda teatud mööndustega.” Lk 92

Traditsionalism vaatleb lääne kultuuri pideva katkematu kulgemisena, traditsioonina, kus valgustusajastu teaduslik ja indiviidikeskne mõtteviis on vaid üks osa, mis ei ole kõige tähtsam. Siinkohal võib kergesti tekkida kujutlus ühtsest traditsioonist, kuid tegelikult on euroopalikkus ja üldse läänelikkus paljude erisuguste ning sageli vastuoluliste traditsioonide põiming. Seega on traditsionalismi maailmavaateline alus meeletult mitmekesine: mõtteviisi pooldajate hulgast võib leida kristlasi, uuspaganaid ja ateiste, demokraate ja antidemokraate, tugeva riigi pooldajaid ja riigivõimu suhtes skeptikuid ning elitariste ja populiste.” Lk 94

Identitaarse liikumise esile tõstetud Euroopa identiteet on kodukoha-, ajaloo- ja tsivilisatsiooniidentiteedi kooslus. Kodukohaidentiteeti kujundavad kodukoht ja selle kombed, ajalooidentiteeti rahvas ja rahvusriik ning tsivilisatsiooniidentiteeti Euroopa ja selle kultuur. Peavoolu rahvusmeelsed parteid, nagu Front National või Perussuomalaiset, rõhutavad ainuüksi rahvust, kuid identitaarse liikumise vaatevinklist on kohalik kogukond ja Euroopa tsivilisatsioon võrdselt olulised.” Lk 99

“…inimõiguste tähendus hägustub, kui mistahes tegevuskava on võimalik läbi suruda, esitades seda kinnistunud õigusargumentatsioonile vastupidiselt inimõiguste pähe. Peale oma kavatsusi läbi suruvate seltskondade on süüdi ka kommunikatsioonivahendid, millest on saanud info edastajate asemel väitluse osalised. Kui väljakuulutatud inimõigused, nagu sõna- ja arvamusvabadus, usuvabadus ning võrdõiguslikkus, avalikus keskustelus hägustuvad, on need ohus. Nii võib juhtuda ka seksuaalvähemuste puhul. Näiteks USA osariikides, kus homoabielud on lubatud [praegu kogu riigis – V.V.], tuleb juba ette nende diskrimineerimist, kes peavad abielu siiani mehe ja naise vaheliseks liiduks.” Lk 162

Seksuaalrevolutsioon ei olnud puritaanlikust kultuurist alistatud masside tõus barrikaadidele. Selle algatajad ei olnud tavalised mehed või naised, vaid utopistlikud intelligendid, keda tiivustas unelm seksuaalelust, mida ei kammitseks tabud ja armukadedus. …kellele tegelikult ei meeldiks mõte rahuldada oma himusid süütundeta ja endale või teistele kahju tegemata. Seksuaaläärmuslaste mõtted said muutuda põhivooluks eeskätt sellepärast, et paberil paistsid nad nii sümpaatsed, ja teiseks sellepärast, et arstiteaduse areng ja heaoluriigi teke tegid võimalikuks neid laialt järele proovida.” Lk 174

Kirikut, kes tõstab oma jumalaks inimese ja tema heaolu, ähvardab oht unustada religioon. Tegu on siiski mõistetav, sest kirik on majandusinstitutsioon ja vajab maksumaksjaid. Kuna heaoluühiskonnas on pühaduse nõudlus väga väike, tasub kirikul panustada pigem elamusteenustele. Siin saavad varasemast suurema rolli homoseksuaalid, sest nende abil katsetatakse, kas kirik võtab tõsiselt oma religioosset ülesannet või keskendub nn väärtustele.” Lk 194

Palun toetage Objektiivi tegevust annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!