Kaksteist Euroopa Liidu liikmesriiki soovivad täiendada Schengeni piirilepingut punktiga, mis lubaks ühe võimalusena kasutada piiri kaitsmiseks "füüsilisi barjääre".
Euroopa Komisjoni asepresidendile Margaritis Schinasele, siseasjade komissarile Ylva Johanssonile ja Sloveenia Euroopa Liidu eesistumisele saadetud kirjale, mis kannab pealkirja "Euroopa Liidu seadusliku raamistiku kohendamine vastavaks uutele reaalsusetele" (Adaptation of the EU legal framework to new realities), on alla kirjutanud Eesti, Austria, Bulgaaria, Küpros, Tšehhi vabariik, Taani, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Poola ja Slovakkia, vahendab Euractiv.
"Euroopa Liidu (EL) Välispiiridel hiljuti toimunud sündmused osutavad, et EL peab peab muutma olemasoleva seadusliku raamistiku uutele reaalsustele vastavaks, mis lubaks meil adekvaatselt vastata poliitilistel eesmärkidel toimuva ja hübriidohte kujutavale ebaseadusliku sisserände instrumenatliseerimisele," seisab kaheteistkümne EL siseministri poolt alla kirjutatud ühises kirjas.
Möödunud suvel hakkasid Valgevenest Lätti, Leetu ja Poola massiliselt valguma ebaseaduslikud sisserändajad, millist olukorda peetakse Euroopa Liidu poolt Alaksandr Lukašenka valitsuse EL vastaseks hübriidsõjaks.
"Selleks, et tagada Schengeni piirkonna normaalne toimimine, peavad meie välispiirid olema kaitstud maksimaalsel turvatasemel," kirjutatakse ühiskirjas.
Kuigi mõned Euroopa Liidu liikmesriigid on alustanud iseseisvalt piiridel karmimate meetmete rakendamist, rõhutavad kirjale alla kirjutanud ministrid, et "ebaseadusliku sisserände instrumentaliseerimisele ja teistele hübriidohtude vastu seismiseks … vajame me Euroopa Liidu tasandil ühiseid lahendusi".
"Füüsilised barjäärid paistavad olevat tõhus piiride kaitsmise meede, mis teenib kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide, mitte ainult sisserändajate esmaste vastuvõtjate, huve. See seaduslik meede peaks esmatähtsa olulise teemana olema adekvaatselt rahastatud Euroopa Liidu eelarvest."
Tänane Schengeni viisaruumi piiriületust reguleeriv seadusandlus ei näe ette Euroopa Liidu välispiiride kaitsmist füüsiliste tõketega ja Euroopa Liit toetab ainult jälgimissüsteemide rajamist piiridele.
Kirjas kutsuti üles muutma ka Euroopa Liidu sisserändepoliitikat "kuritarvituste kindlaks".
Kaksteist ministrit kutsusid Euroopa Komisjoni üles esitama tõhusama piirikaitse regulatsioonide ettepanekud käesoleva aasta lõpuks. Need ettepanekud peaksid täiendama ummikusse jooksnud ELi sisserände ja asüülipakti.
Schinas rääkis ajakirjanikele, et vaatamata sisserändepakti ummikseisule on ta äärmiselt positiivselt meelestatud, et peale järgmise aasta Prantsusmaa presidendivalimisi saab see kiiresti kokku lepitud ja allkirjastatud. Selline lootus tähendab, et Euroopa Liit on oma panused teinud senisele presidendile Emmanuel Macronile.
Varem on Euroopa Komisjoni ametnikud tunnistanud, et rahvusriikide vaenuliku, massisisserännet soosiva ja sisserändajate ümberjagamise kohustuslikuks tegeva leppe vastuvõtmine sõltub suuresti Saksamaa ja Prantsusmaa valimistest. Saksamaa valimised "õiged" jõud juba võitsid.
Samas näiteks Poola ja Ungari on igasuguse Euroopa ülese sisserändepoliitika kehtestamise ja sisserändajate laiali jaotamise suhtes äärmiselt vaenulikult meelestatud ning leiavad, et see peaks jääma ainult rahvusriikide endi otsustada, kas ja keda ning kui palju nad oma riiki elama lubavad.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on siiani mõttele, et Euroopa Liit võiks hakata rahastama Liidu välispiiride piiritarade ehitamist, oma sõrad vastu ajanud.
Toimetas Karol Kallas