KOLUMN ⟩ Veiko Vihuri: demokraatia kaitsmine tähendab demokraatia vähendamist?
Lääneriikides kehtiv ja liberaalseks demokraatiaks nimetatav poliitiline süsteem ei ole enam liberaalne ega demokraatlik.
Lääneriikides kehtiv ja liberaalseks demokraatiaks nimetatav poliitiline süsteem ei ole enam liberaalne ega demokraatlik.
Konservatiivist mõttekodalase Daniel McCarthy sõnul on Ameerika Ühendriikide nomenklatuuri paanikani küündiv hirm Donald Trumpi ees tingitud asjaolust, et ta ähvardab pöörata pea peale senist valitsevat klassi toetava võimustruktuuri ja elu-olu.
Jürgen Ligi retsensioon „President võiks kaitsta rohkem demokraatiat" ajab juba oma pealkirjaga südametult naerma.
Eesti Vabariigis on tekkinud olukord, kus valitsus on sattunud rahva vähemuse poolele ja paneb asjad käima nii nagu rahva enamus seda ei soovi.
Kuidas taastada inimeste usaldus tänase Eesti poliitilise süsteemi vastu?
Eesti ühiskond ei leia tasakaalupunkti enne, kui kõik osapooled võivad veenduda, et võimu üleandmise mehhanism on põhiseaduspärane, töötab läbipaistvalt ja valimistulemused vastavad valijatele tahtele, leiab kolumnist Veiko Vihuri.
10. detsembril tähistatava rahvusvahelise inimõiguste päeva puhul avaldas Inimõiguste Instituut Eestis elavate inimeste hinnangut inimõigustele kajastava küsitluse tulemused. Enamik peab vihakõneseadust ohuks inimõigustele.
Progressistlikku riigiusku iseloomustab alati 1984-lik kaksisoimlemine, kuidas partei keelab inimestel uskuda oma silmi ja kõrvu. Tänaseks tuleb tunnistada, et Eestis võib riigikohtu nimetada tõeministeeriumiks.
Riigikogu valimiste e-hääletuse tulemuste statistiliselt usaldatav seos sisuanalüüsi andmetega puudub.
Röövellik automaks nöörib kõige rohkem neid, keda normaalne riik peaks hoopis hoidma – hajaasutusaladel elavaid maainimesi ja suurperesid, nendivad Markus Järvi ja Veiko Vihuri Objektiivi raadiosaates.