Eestis suri 2025. aastal 15 369 Eesti elanikku ja neile lisaks 41 välismaalast. Surmade arv vähenes võrreldes 2024. aastaga 161 inimese võrra.
Pisut vähem kui poole elust lahkunud inimestest viisid hauda vereringeelundite haigused, mille kätte suri 7231 inimest. Neist 4298 olid naised ja 2933 mehed. Kui suremus muidu langes, siis samas vereringeelundite haiguste suremuskordaja kasvas saja tuhande elaniku kohta aastaga 526,3-lt 529,6-ni, teavitab üldsust Tervise Arengu Instituut.
Sageduselt järgmiseks surmapõhjuseks olid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 112 inimest rohkem, kui 2024. aastal ehk kokku 3620 inimest: täpsemalt 1815 meest ja 1805 naist. Samuti on tõusnud suremuskordaja pahaloomulistesse kasvajatesse. 2024. aastal oli see 100 000 elaniku kohta 255,6 ning 2025. aastal 265,1 inimest.
Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tõttu suri 811 inimest: 580 meest ja 231 naist. Õnnetusjuhtumitest, traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv vähenes eelmisel aastal 106 inimese võrra.
Psühhotroopste ja narkootiliste ainete tarvitamisest otseselt tingitud surmade arv 2025. aastal oli 94, mis kujutab Eesti jaoks väga suurt numbrit.
Surmade arvud erinevad Statistikaameti andmetest elukoha määramise erineva metoodika tõttu.
Surmade esialgsete andmelaudadega saab tutvuda siin.
Toimetas Karol Kallas