Paljud kultuuriinimesed, kes eelmises süsteemis olid passiivselt süsteemi vastu, on valitseva ideoloogia omaks võtnud ja käituvad nagu okupatsioonipoliitikute kisakoor, kirjutab Malle Pärn.
Venemaa Vladimir Putini muusikalised “kullakesed” ehk klassikaline muusika hakkab tasapisi Euroopa lavadele tagasi jõudma. Nii Euroopa Liit kui Ukraina on pahased.
Kui haridus ja kultuur ei tunnista inimese enese- ja üksteisehävitamist meeletuseks, siis on ta ohtlikul eksiteel ja tema tarkus on narrus, kirjutab Malle Pärn.
Palja tagumikuga laval ringi tormata võib tunduda „kõva“ olemine praegusele teatripublikule, aga see räägib selle publiku degradatsioonist. Näitlejad võiksid katsuda laval viibida püksid jalas ning samal ajal mitte röökides. See oleks tõeline väljakutse ja nõuaks oma ande riismete rakendamist kogu ulatuses, kirjutab Jüri Kotšinev.
Kõik need loomingulised ja riigi poolt koolitatud kultuuriheerosed oleks pidanud kaitsma oma maa ja rahva kultuuri, kuid asusid seda hoopis väga himukalt hävitama. Seda eelkõige sellepärast, et hävitada on alati kergem kui kaitsta või üles ehitada, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Leedu päritolu kultuurikriitik Philip Rieff oli abielus Susan Sontagiga. Elu lõpuaastal avaldas ta elutöö-raamatu “Minu elu surmateoste keskel: võimu esteetika illustratsioonid”.
Kultuur tähendab seda, et rahvas oma igapäevases elus arvestab kultuuri klassikaliste reeglitega.
Usaldada saab praegu ainult neid inimesi, kes tõdevad, et maailm on hulluks läinud.
Vaevalt et keegi ärkab, aga unenäod saavad olema võikad, kirjutab Sven Sildnik.
Tulgem kokku ja otsigem seda, mis meid ühendab, mis meil ühist on, mitte seda, mis meid üksteisest eraldab ja üksteisega kaklema ajab, kirjutab Malle Pärn.
