Hoolimata tehisintellekti võidukäigust, tahaksin tuua lugejani päris oma käega ja peaga kirjutatud veste sellest, kui kasulik on elus läbipõrumine.
Mis juhtus Donald Trumpiga, kes veel hiljuti lubas, et ei alusta ühtegi sõda ja teeb kõik selleks, et lõpetada kohutav verevalamine Ukraina ja Venemaa vahel, küsib Roland Tõnisson.
Kodanik peab olema valvas oma õiguste osas, sest demokraatia põhimõtted on juba ammu unustatud ja elame näilise õigluse ajastul.
Kui kommunismitee lagunes ära kiiremini kui nõukogude asfalt talviste-kevadiste olude käes, kargasid parteifunktsionäärid uue Liidu valevasse purjepaati ja suunavad meid uuele õnnele.
Rahvahulga juhtimine suurlinnas on odavam ja lihtsam kui inimeste juhtimine, kes elavad laiali külades.
Inimesed, kes räägivad meile elektrimolekulide liikumisest ja muust sarnasest jamast, valitsevad meid uudiste ja poliitilise surve läbi.
Hoolimata sellest, et end ise Eestiks nimetavad poliitilised jõud hävitavad omariikluse viimaseid riismeid ja on teinud meie riigist Euroopa Liidu kubermangu, on Eesti näol tegemist minu sünnimaaga ja seletamatul moel olen sellega seotud, kirjutab Roland Tõnisson.
Kui hea, et meil on ikka veel rahurikkujaid, kes kõigest hoolimata võitlevad veskitega ja üritavad ehitada tamme.
Võimalik, et meile jahvatamiseks antud Epsteini materjal on vaid jäämäe pindmine, puhastatud osa. Võimalik, et järgmisel nädalal ei räägi enam mitte keegi poliitikute seotusest „Lolita-Epressiga.“ Aga võimalik, et tegemist on suure poliitilise õudusloo avalikukssaamisega, kirjutab Roland Tõnisson.
Pärast Oktoobripööret säilis kalendrites endine päevade kord.
