KOLUMN ⟩ Roland Tõnisson: mõtteid rahvuslusest
Natsionalism ja rahvuslus on kaks väga erinevat nähtust.
Natsionalism ja rahvuslus on kaks väga erinevat nähtust.
Eesti läheb nüüd suvele vastu muutununa.
Tänapäeval ei afišeeri globalistid end leninlastena, ent nad on seda oma maailmavaatelt, eriti suhtumisest inimesse, keda sotsialismis peetakse ühiskonna omandiks, kellelt tuleb võtta initsiatiivikus ja oskus iseseisvalt mõelda.
„Rahu" on sisuliselt okupatsioon, mida teostav võim katab riiklikku iseseisvust esindava sümboolikaga.
Jääb üle vaid tõdeda, Eesti Vabariigi põhiseaduse esimene paragrahv enam ei toimi ja meil on tegemist demokraatia etendamisega, mida võib pigem pidada halvaks palaganiks.
Lähtudes feminismiteadusele ja võrdõiguslikkuseinstitutsioonidele hiljuti teatavaks saanud faktidest, võtame ka meie heita pilgu ajas tagasi viikingite ühiskonda ja vaatame seda ilma patriarhaalse šovinismi kõverpeeglita, mis meie elu nii vildakaks on teinud, eirates nahaalselt fakte ja inimeste tõelisi soove ning unelmaid.
Toome lugejateni pisikese sõnastiku orienteerumaks uue maailmakorra ehitajate vokabulaaris.
Roland Tõnisson vaatleb Karl Marxi isikut ja elu läbi religioosse prisma.
Näeme, et Uue Maailmakorra organiseerijad ei pea vajalikuks enam varjata oma plaane.
Kunagi ei ole veel olnud nii palju raamatuid.