Kõik need loomingulised ja riigi poolt koolitatud kultuuriheerosed oleks pidanud kaitsma oma maa ja rahva kultuuri, kuid asusid seda hoopis väga himukalt hävitama. Seda eelkõige sellepärast, et hävitada on alati kergem kui kaitsta või üles ehitada, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Tunnelnägemisest tingitud klammerdumine võltsliberaalse režiimi külge muudab meid ilma laia moraalse kandepinnata hääbuvaks rahvaks, kes on kaotanud riikliku suveräänsuse ning on allutatud poliitilise ladviku manipulatsioonidele, mis lubavad kogu riigi elujõust ja ressurssidest tühjaks tõmmata, tõdeb kolumnist Veiko Vihuri.
ERR-i palagan aktiviseeris nüüd kindlasti paljud ka nendest, kes seni ei olegi kvääriideoloogia pealetungi vastu sõna võtnud, kes on siiani sellega vaikselt leppinud, kirjutab Malle Pärn.
Revolutsiooni pale ei ole üksnes verine, vaid ka rõve.
Võimalusest seksuaalhälbeid avalikult demonstreerida on liberaalid teinud ühiskonna vabaduse olemasolu või selle puudumise hindamise põhilise kriteeriumi.
Rüütellikkus tähendab arusaamist, et presidendiamet ei ole auhind kellegi imelisuse ja kordumatuse eest, vaid kohustus. Arusaamist, et presidendiamet kannab sellesse valitud inimest, mitte ei ole olemas vaid selleks, et toita kellegi nartsissose sündroomi, kirjutab Roland Tõnisson meenutades lahkunud presidenti Arnold Rüütlit.
Kärgperedest koosnev 15-minuti linna ühiskond peaks kandma adekvaatset nimetust „suur loomaaed“ või siis lihtsalt „hullumeelse unenägu“, aga kannab hoopis nimetust kaasaegne sotsialiseerumine ja modernne elukeskkond, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Liberalismi kui poliitilist suunda enam tegelikult ei eksisteerigi.
Inimestega manipuleerimiseks on terved teooriad ja metoodikad.
Ma sooviks, et Eesti ja Euroopa poliitikutel oleks niisama palju selgroogu oma rahva kaitsmisel kui on juutidel.
