Malle Pärn: kas Eesti on tagasi?
“Eesti on tagasi”, hõiskas uus peaministri kandidaat, – jah, just tagasi, mitte edasi.
“Eesti on tagasi”, hõiskas uus peaministri kandidaat, – jah, just tagasi, mitte edasi.
Mida aasta edasi seda rohkem saan ma sõimata, vahel ka kiita nende asjade eest, millega ma kuidagimoodi seotud ei ole.
Eesti poliitika on jõudnud uude staadiumi – veelgi sügavamasse pugemisse selle maailma vägevate ees.
Opositsioon soovib ära jätta rahvahääletust abielu teemal.
Pikk Hermann on ilmselgelt meesalge sümbol. Kas poleks aeg Pikale Hermannile ümber ehitada kivist seelik ja torn ümber nimetada Pikaks Torniks, lipp aga järgnevaks pooleks sajandiks tõmmata üles Paksu Margareeta katusele, et heastada ajalooline diskrimineerimine, küsib sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Kas tõesti keegi veel arvab, et kompromiss revolutsionääridega on võimalik?
Kes oleks võinud arvata, et Hando Runnel, Vello Toomemets ja ansambel Justament ajasid häbenematult Kremli ja Talibani asja, kirjutab kolumnist Veiko Vihuri.
Oleks väga meeleolukas kuulata, kuidas enne istungit riigikogu saalist kostaks opositsiooni faalanksite ühine sõjalaul. Samuti võiks opositsioon oma võitlustahte tõstmiseks esitada enda seisukohad nii, et puldist laulab eeslaulja ja teda toetab refrääni ajal ühendkoor. See teeks asja palju teatraalsemaks – ja mine tea, äkki pole katarsiski mägede taga, kommenteerib sõjaajaloolane Jüri Kotšinev opositsiooni etteastet hiljutise abielureferendumi eelnõu esimese lugemise ajal.
Robert Sarv on saatnud rahanõudekirju sadadele inimestele, kes on kirjutanud kriitilisi kommentaare Rita Holmi kohta.
Kui noorele inimesele öelda, et „Hitlerjugend“ on tore koht, lähevad nad „Hitlerjugendisse.“ Kui neile öelda, et olla pioneer või komnoor on kasulik, hea ja tore, siis hakkab noor inimene pioneeriks ja komsomoliks. Kui noorele inimesele öelda, et on väga popp ja noortepärane olla gay, lesbiline, muuta oma sugu ja irvitada „tavalise ning igava“ peremudeli üle, siis nõnda ta käitubki, kirjutab Roland Tõnisson.