Pettusega võimule saanud ja Eesti rahva elu kapitaalselt tuksi keeranud Reformierakond ei ole ümbersündinud ning tuleks koos oma poliitiliste puudlitega saata elu lõpuni kasina elu peale pattu kahetsema, kirjutab kolumnist Veiko Vihuri.
Sõjaajaloolane Jüri Kotšinev teeb ülevaate Gruusia tänasest sisepoliitilisest olukorrast.
Nägude kontroll „15-minuti linnas“ on eesti rahva jaoks ettevalmistatav globaalkolhoos. Eesti ametnikud on kujunenud ühiskonna tegelikeks isandateks, kes ei täida Eesti põhiseadusest lähtuvaid tööülesandeid, vaid tegutsevad hoopis teiste gruppide huvides. Isegi poliitikud ei tea, mis „meie“ ministeeriumides tegelikult toimub, kirjutab Roland Tõnisson.
Liberaalsed progressiuuendused vaid alandavad inimest, nende eesmärk on meie inimlikkus ja väärikus ära hävitada, et me oleksime mõistuseta ja kultuurita etturid totras liberaalvägivalla süsteemis, kirjutab Malle Pärn.
Nõrkade, selgrootute, pugejalike ja selle võrra ülbemate poliitikute ajal peab iga kodanik olema iseenda päästja. „Riik“ on korduvalt näidanud, mida arvab ta oma kodanikest, keda ta kägistab maksudega ja kelle järelkasvu peale mõeldes kutsub ta riiki võõraid, kirjutab Roland Tõnisson.
Viimastel aastatel on paljudes Eesti Vabariigi kodanikes süvenenud tunne, et nende armas sinimustvalge riik on muteerunud küüniliseks räkitiks, mille eesmärgiks on pressida inimestelt teatud kitsama ringkonna huvides võimalikult palju raha välja, tõdeb kolumnist Veiko Vihuri.
Soome suurärimees Aatos Erkko rääkis, kuidas 1970-ndatel aastatel muutus maailm juhitavaks salajaste mõttekodade poolt, nagu Bilderberg ja Trilateraalne komisjon. Tegemist oli täiesti uue rahvusvahelise ühiskonnaklassiga, mille sündimist klassivõitluse ideoloogia rajaja Marx poleks osanud ette kujutadagi, kirjutab Roland Tõnisson.
Eesti on viimastel aegadel käitunud Gruusia suhtes nagu suurvõim oma vasalli suhtes. Ma arvan, et Gruusia saab läbi ka ilma Eesti valitsevate ringkondade õpetuste ja näpunäideteta, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Diplomaatia nõuab vähemalt välist viisakust, - meil paljud inimesed arvavad, et diplomaatia on opositsiooni avalik mõnitamine, nagu refisotsid on meile riigikogus ette näidanud, kirjutab Malle Pärn.
Kui Venemaa on olnud tugev, ei ole „lääneliitlased“ hetkekski kõhelnud Eestit, Lätit ja Leedut vene karule ette sööta, et tolle nälga leevendada. Täna, aastal 2025, tasub Eestil otsida sõpru nii lähedalt kui kaugelt. Eelkõige tuleb Eesti riigil olla sõber oma rahvaga, kirjutab Roland Tõnisson.
