Süvariigi poolt demokraatiat eirates ametisse sokutatud Moldova presidendi Maia Sandu sõnul on riik Euroopa Liidu nimel valmis taasühinema Rumeeniaga.
Prantsusmaa pahemväljaandele Le Monde antud intervjuus tõdes Sandu, et taasühinemine Rumeeniaga võib kiirendada Moldova pääsemist Euroopa Liitu. Mille juures ta rõhutas, et sellist otsust peab toetama suurem osa kodanikest, vahendab Romania-Insider.
Lisaks osutas president võimalusele, et Moldova võib ühineda Rumeeniaga ilma Transnistria piirkonnata.
Sandu sõnul peab Moldovast saama liiduvabariik Venemaa surve ja piirkonnas avalduva mõju tõttu.
Esimuseks on siiski riigi omaette liiduvabariigiks saamine, milleks ollakse riigijuhi sõnul valmis 2030. aastaks.
Käesoleva aasta jaanuaris tõdes Sandu Rory Stewarti ja Alastair Campbelli taskuhäälingusaates, et ta, juhul kui toimuks referendum, isiklikult hääletaks Rumeeniaga taasühinemise poolt, kuna omaette on pisikesel riigil, nagu Moldova, üha keerulisem jääda iseseisva ja demokraatliku riigina ellu. Toona ta rõhutas siiski, et kuna suurem osa Moldova kodanikest taasühinemist ei poolda, siis üritab riik saada liiduvabariigiks omal jõul.
Sandu võitis 2024. aastal presidendivalimised üle noatera opositsiooni kandidaatide- ja Venemaal elavate Moldova rumeenlaste hääletamise ära keelamise hinnaga. Sandu, tema taga oleva nomenklatuuri ja süvariigi ebademokraatlikku võimu õigustatakse "Venemaa ohuga".
Molotov-Ribbentropi pakti alusel annekteeris Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit Rumeenialt 1940. aasta juunis Bessarabia ja tegi sellest Moldova Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi. Teise Maailmasõja ajal vallutas Rumeenia piirkonna 1941.–1944. aaastaks tagasi, kuid kaotas selle taas NSVL-ile. NSVL-i lagunemise järel kuulutas Moldova ennast 1991. aastal iseseisvaks.
Toimetas Karol Kallas