Raamatu "Spenceriaanliku praktilise käekirjaoskuse võti" illustratsioon

Kui inimene kulutab päevas 10–20 minutit käekirjaliselt enda mõtete ilmekalt kirjapanekule, parandab see nii tema kehalist tervist kui tunnetuslikku võimekust, leiab Karol Kallas.

Väljendusrikka/ilmeka kirjutamise mõju inimese tervisele ja hingele on uuritud ning mõõdetud alates 1980. aastatest. Erinevalt sotsiaalpsühholoogia teadusvaldkonna üldisest närusest korratavusest (uuringute kordamine annab keskmiselt 25 protsendil juhtudel enam-vähem samasugused tulemused kui algselt väideti), on ilmeka kirjutamise mõju inimese hingele ja kehale uuriv teadus järjepidev ning tulemused üheselt mõõdetavad. 

Psühholoogia- ja ühiskonnateadlane James W. Pennebaker avaldas 1997. aastal teadusajakirjas Psühholoogiateadus (Psychological Science) uuringu "Tundeelamuslikest kogemustest kirjutamine kui raviprotsess".

Pennebaker kirjutab uuringu kokkuvõttes:

"Suur hulk eelmisel kümnendil läbi viidud teadusuuringuid näitavad, et kui inimesed kirjutavad enda tundeelamuslikest (emotsionaalsetest) kogemustest, järgneb sellele märkimisväärne füüsilise ja vaimse tervise paranemine. Osutatud alusparadigmale avaldavad mõju teatud tingimused. Kuigi väiksemal [väljenduse] pärsitusel võib olla mõtete ja hingeelu avalikustamisega kaasnevale nähtumusele teatud mõju, tagavad parema tervise [juba] algelised tunnetus- (kognitiivsed) ja keele- (lingvistilised) protsessid. Seni arutatakse veel [osutatud lahenduste] teoorias ja ravis rakendamise teemal." 

Pennebakeri teatud määral eelduste tasemele jäänud uuringus esitatud väited "raiusid" piltlikult öeldes "kivisse" 2007. aastal üllitatud teadustöö "Tunnete sõnades kajastamine" ja 2019. aasta uuring "Ilmeka kirjutamise mõju närvitalitlusele õppimise ajal".

Lühidalt kinnitavad väljendusrikka kirjutamise kasulikkust kõigele lisaks tipp-meditsiinitehnoloogiaga sooritatud mõõtmised-vaatlused. Ilmeka kirjutamise tervistavat mõju näeb magnetresonantstomograafi (MRT) ekraanilt.

Ilmekas kirjutamine vähendab inimese vajadust käia arsti man ja suurendab tema olukorrateadlikkust.

Pennebaker kirjutab: "Kui inimene vaatab otsa sügavalt isiklikele teemadele, muudab see paremaks tema [kehalise] tervise, parandab tema subjektiivset heaolu ja aitab teatud määral kaasa kohanemisvõimele (selected adaptive behavior)." Teiste sõnadega kirjeldades vähendab ilmekas kirjutamine vajadust käia arsti man ja suurendab olukorrateadlikkust.

Kahes viimati mainitud teadustöös kinnitatakse, et eriti hästi mõjub tervisele negatiivsetest läbielamistest kirjutamine, pettumuse ja raevu väljendamine. "Pole küll võimalik täpselt seletada miks ja kuidas, aga millestki negatiivsest kirjutamisega kaasnevad positiivsed mõjud," kirjutavad teadlased. Ehk juba sõnade "vihane" ja "hirmul" kirjutamisest on kasu. Millest võib üksikumalt järeldada, et pannes kirja enda tunded (vastavalt inimesele) naabri, Reformierakonna, Putini või Donald Trumpi kohta, muutub tervis selle peale paremaks.

Siinkohal korrates: jutt käib käekirjas kirjutamisest, mitte teksti arvutisse või telefoni toksimisest.

Eriti hästi mõjub päeviku pidamine kui seda teha struktureeritult. Koetislikult kirjutamine on konkreetne lahendus, mis aitab kirjutajal teema selgeks mõelda ja seda lugejatele arusaadavalt esitada.  Millele lisaks võiks selgeks õppida mõne märkmesüsteemi.

Pennebaker koostas 1980. aastatel toetudes oma uuringutele raviportseduuri, mis kannab täna nime "Pennebakeri ilmeka kirjutamise paradigma" või "-protokoll". Lühidalt näeb osutatud lahendus välja, et nelja järjestikuse päeva jooksul paneb inimene päevas korra või kaks, üksinduses, 10–20 minuti-, mõnikord kuni poole tunni jooksul kirja enda võimalikult sügavad läbielamised.

Ilmeka kirjutamise kasuliku mõju teadusest saab omakorda järeldada, et sellest on rohkem kasu kui seda tehakse lugemuse viljakalt pinnalt. Kasu on eelkõige klassika ja tsivilisatsiooni alusteoste (Piibel) lugemisest, sest kaasaegne kirjandus on märkimisväärses mahus progressiusu poolt vaimselt saastatud. Kui ekraanilt raamatute lugemine on kindlasti parem kui mitte lugemine, siis kõige suuremat kasu saab paberile trükitud raamatute lugemisest.

Kirjatehnika esteetilise poole ja suurema rahulolu pealt vaadates on rohkem kasu päris sulepeaga kirjutamisest. Ehk kirjutamisvahendiga, mis näeb kirjutamise otsas välja klassikalise sulepea moodi ja kasutab jälje jätmiseks vastavat tinti või tušši. Mille juures tuleb kasuks klassikaline kirjatehnika harjutamine. Mille kohta annab ülevaate "Palmeri ärikirja kirjutamise meetod" ja mida käsitletakse põhjalikumalt "Spenceriaanliku praktilise käekirjaoskuse võtmes".

Toimetas Karol Kallas