Endise NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni sõnul ei taha Venemaa Ukrainas rahu ja selle rahutahte innustamiseks peab Euroopa Liit ärastama Venemaa külmutatud varad ning hea tahte koalitsioon väed kohe Ukrainasse saatma.
Täna teenib aastatel 2009–2014 NATO-t juhtinud 73-aastane Rasmussen leiba VVO-tööstuse ettevõtjana. Rasmussen Globali Brüsseli kontoris antud intervjuus rääkis julgeolekuekspert ajakirjanikele: "Mõned kuud on Prantsusmaa ja Ühendkuningriik üritanud ehitada üles hea tahte koalitsiooni, kuid tänaseks paistab see rohkem välja ootajate koalitsioonina," vahendab Telegraph.
"Meil tuleb see muuta "tegijate koalitsiooniks" saates sõdurid … sa ei saa oodata rahulepingut, vaid see tuleb Putinile peale sundida öeldes talle: "Sa ei saa meid heidutada ja meie aitame ukrainlastel ennast kaitsta rünnakute eest nende elulise tähtsusega taristu vastu," rääkis julgeolekuekspert.
Telegraphi lugu ilmus Ameerika, Venemaa ja Ukraina Abu Dhabis toimunud rahukõneluste viimasel päeval, mida Ukraina poole esindajad nimetasid "senistest kõige raskemateks".
Rasmussen on välja mõelnud viiest punktist koosneva strateegia, mille alusel saaks Euroopa riigid Ukrainas sõja lõpetada ja hoida ära Euroopa muutumise alaliseks sõjatandriks.
- Esiteks peavad Poola, Saksamaa, Hispaania ja Kreeka andma Ukrainale ära kõik nende Patriot õhutõrjerakettide varud, millega koos peaks NATO laiendama selle integreeritud õhu- ning raketitõrjesüsteemide kaitse Lääne-Ukrainale.
- Teiseks tuleb Euroopa Liidul ärastada Euroclearis külmutatud Venemaa varad ja anda rohkem kui 200 miljardi euro suurune summa Ukrainale.
- Kolmandaks tuleb kehtestada Venemaale senistest rohkem kui kahekümnest sanktsioonist veelgi karmimad sanktsioonid ja lõpetada Venemaalt igasuguste energiakandjate ostmine.
- Neljandaks tuleb "hea tahte koalitsiooni" kaasata riigid, mis on valmis Venemaaga sõtta astuma ja saatma need koheselt kaitsma Ukraina linnu ja elulise tähtsusega taristut.
- Viiendaks tuleb tagada Ukrainale raudkindlad julgeolekutagatised, mis tähendavad juhul, kui Venemaa peaks vaherahu lepingut rikkuma, sõtta minemist Venemaaga.
Rasmussen ei räägi ettepanekutes alalisest rahust, vaid ainult vaherahust ja tema kinnitusel survestaks niisugune lahendus Venemaa presidenti Vladimir Putinit võtma rahukõnelusi tõsisemalt.
Julgeolekueksperdi sõnul peab samuti üle vaatama "hea tahte koalitsiooni" koosseisu ja kõrvaldama sellest riigid, mis pole valmis Venemaaga sõdima.
"President Trump on valinud Moskva ja Vladimir Putini poole. Mille tõttu lasub Euroopal eriline kohustus Ukrainat aidata ja see on põhjus, miks ma kutsun Euroopa juhte üles ärkama," jätkas Rasmussen.
"On selge, et venelased rahu ei taha. Putinil pole niikaua ajendeid, mis sunniks teda rahukõnelustel osalema, kuniks ta arvab, et suudab lahinguväljal edu saavutada. Mille tõttu tuleb meil muuta tema arvestusi ja meil tuleb avaldada Venemaale suuremat survet," arvab endine NATO juht.
Nõndanimetatud "kindlustunde jõud" (reassurance forces), mis koosneksid peamiselt Briti ja Prantsusmaa vägedest, annaksid juhul kui need Ukrainasse saata, viimasele omakorda võimaluse saata rohkem mehi rindele. Rasmusseni sõnul oleks see kooskõlas rahvusvahelise õigusega juhul kui Ukraina esitab niisuguse palve.
Julgeolekuekspedi sõnul saaks NATO anda Venemaale julgeolekutagatise, et sõjaline kaitseliit seda tulevikus ei ründa.
VVO-töösturi Rasmusseni ettepanekud vastavad üks-ühele Euroopa Liidu kõrge esindaja Kaja Kallase senistele jutupunktidele ja esimustele.
Toimetas Karol Kallas