Mõttekoja Eurointelligence’i juht Wolfgang Munchau selgitab UnHerdis, miks pea ühegi lääneriigi kaitsekulutusi pole võimalik tõsta viie protsendini SKT-st ilma ränkade majanduslike ohvriteta. Mida ei saa pea keegi omale lubada
Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen lubab ühendada Ukraina kaitsetööstuse liitmist Euroopa Liidu omadega määral, “nagu Ukraina kuuluks Euroopa Liitu”.
Enne Ameerika Ühendriikide Iraani tuumarajatiste pommitamist avaldas Türgi president Recep Tayyip Erdogan arvamust, et Iisraeli ja islamiriigi vastasseisus jääb peale viimane.
Itaalia kaitseminister Guido Crosetto arvab, et NATO peaks kohastuma maailmas valitseva reaalsusega ja sõjalisel liidul selle tänases vormis “pole enam põhjust olemas olla”.
17. juunil toimus Euroopa Parlamendis arutelu juuni lõpus toimuva NATO tippkohtumise teemal. Sõna sai Kaja Kallaski. Lõpumärkustes näitas ta välja tõsist ajaloovõhiklikkust.
Julgeolekuekspert József Horváthi sõnul näeb Ukraina Ungarit järjest sagedamini vaenlasena, korraldab riigis salaoperatsioone ja kasvab võimalus, et hakatakse korraldama sabotaažirünnakuid.
Ukraina rahandusminister Serhi Martšenko esitas tõhusa ettepaneku, kuidas tugevdada Euroopa Liidu kollektiivset kaitset: Ukraina sõjavägi kaitseb Euroopa Liitu Venemaa eest ja liiduvabariigid maksavad selle kinni.
Eesti on julgeolekus võtnud kasutusele “totaalkaitse” mudeli, Venemaale ei kavatseta rünnaku puhul loovutada sentimeetritki ja ilma Ameerika Ühendriikide “sisenditeta” pole see võimalik.
Droonisõja tehnoloogia ja võtted arenevad üpris kiiresti ja nii Ukraina kui Venemaa relvajõud kasutavad päris pommidroonide sihtmärgile aitamiseks peibutusdroone.
Euroopa Parlamendi raportöör Tomas Tobé leiab, et senine Euroopa Liidu, selle liiduvabariikide ja NATO tsensuuri- ning ajupesutööstuskompleks ei saa oma tööga hakkama ja vaja on veel ühte tõeministeeriumi.
