Eesti valitsus on väidetavalt võtnud pähe, et peale Ukraina sõda ründab Venemaa tõenäoliselt ühe kuni nelja aasta jooksul NATO "järeleproovimiseks" Eestit.
6. oktoobril tekitas maailmas ja eriti Venemaal ning Euroopa loodeosas elavat arutelu Ühendkuningriigi korporatistliku majandusväljaande Finacial Timesi reportaaž Tapalt "Eesti liigutab aktiivkaitse eesmärgil sõdurid Venemaale lähemale".
Jutus kirjeldatakse, kuidas Eesti tajub Venemaa ohtu ja on selle vastu välja mõelnud "aktiivse kaitsestrateegia". Jõhvi ja Narvasse ehitatakse uued sõjaväebaasid ja soetatakse taktikalised raketisüsteemid ja droonilahendused, millega saab vajadusel rünnata Peterburi. Viimast kavatsetakse vajaduse tekkimisel hakata pommitama nii Ameerika Ühendriikide HIMARS ja Lõuna-Korea Chunmoo platvormidelt kui Ühendkuningriigi BAE Systemsi Nyan kamikaze reaktiivdroonidega.
Eesti juhtivad sõjaväelased ja luureametnikud arvavad, et Venemaa kahe aasta jooksul peale Ukraina sõda tõenäoliselt Eestit ei ründa, kuid haub niisuguseid plaane. Kardetakse eelkõige pisema ulatusega rünnakuid, millega pannakse proovile NATO nn 5. artikkel ja tunnistatakse, et kaitsealliansi heidutus hetkel Vladimir Putinit ei morjenda.
Üks Eesti sõjaväeluure ametnik selgitas FT ajakirjanikule: "Heidutus ei tööta. Kriitiline ajavahemik selle probleemiga tegelemiseks, meile kõigile Balti riikides, on järgmised üks kuni neli aastat."
Eesti 1. jalaväebrigaadi suuremad üksused paigutatakse Venemaa piirist poolesaja kilomeetri kaugusele Jõhvi. Esimese jalaväebrigaadi juhi kolonel Tarmo Kundla sõnul "tuleb alustada piirist ja võita esimesed lahingud". Kahesaja sõduri suurune üksus paigutatakse lisaks Narva ja seda saab vajadusel suurendada tuhande relvakandjani. Nii Narva kui Jõhvi ehitatakse uued sõjaväebaasid.
Eesti kaitseministeerium arvab Venemaa tõrjumise taustaks: "Usutav heidutus tähendab, et Eesti ründamine tuleb muuta mõeldamatuks. Meie eesmärk on selge: hoida vaenlane ja hävitav sõda Eesti territooriumist eemal."
Toimetas Karol Kallas