Kõrge esindaja Kallas vestles 17. mail Tallinnas toime pandud Lennart Meri Konverentsil Financial Timesi Ameerika Ühendriikide korrespondendi Edward Luce’iga maailmapoliitikast ja jutuks tuli muuhulgas Ukraina rahu.
President Vladimir Putin tõdes võidupüha sõnavõttude raames, et peatselt võiks suhted Venemaa ja Euroopa Liidu vahel korda sättida. Liidu juhtpoliitikud lugesid sellest välja, nagu nendega soovitakse rääkida Ukrainast.
Euroopa Liidu kõrge esindaja Kaja Kallas usub, et tema oskab kõige paremini Moskva “lõkse” läbi näha ja see tähendab, et tema on kõige sobivam inimene Euroopa Liidu nimel Venemaaga Ukraina rahu küsimustes läbi rääkima.
Frontexi ase-tegevdirektor Lars Gerdes kinnitas ajakirjandusele, et Euroopa Liidu piirivalveamet suurendab relvakaubanduse ohu tõttu ametnike kohalolu Ukraina läänepiiridel ja jälgib hoolikalt olukorda.
Saksamaa Bundeswehri Ülikooli teadlased ja Die Welti ajakirjanikud korraldasid veebruari alguses simulatsiooni, mis juhtub NATO-ga kui Venemaa otsustaks rünnata Leedut.
Mõttekoja Quincy Institute’i teadur Zachary Paikin kirjutab Politicos, et Euroopa Liit peab leppima Ukrainas Donald Trumpi rahuga, muidu minetab see viimasedki tõsiseltvõetavuse kübemed.
Välispoliitikaekspert Daniel Davis tegi 14. jaanuaril intervjuu poliitikateadlase John Mearsheimeriga. Viimase sõnul on kogu Ukraina rahuläbirääkimiste protsess suur tsirkus.
Ukraina ja Ameerika Ühendriikide presidentide 28. detsembril toimunud kohtumise järgsel pressikonverentsil jäi kõlama mõte: Ukraina võiks kohe rahu teha, territooriumitest jääb see varem või hiljem ilma.
Ungari peaministri sõnul on lääne pankurid panustanud tohutul hulgal raha Venemaa kaotusele Ukraina sõjas. Kui nad lepiksid Venemaa võiduga, peaksid nad koos sellega tunnistama kahjusid.
Ameerika Ühendriikide luuredirektori Tulsi Gabbardi sõnul pole Venemaal jõudu terve Ukraina vallutamiseks ja veel vähem on sellel võimekust mõnele Euroopa riigile kallale tungida. Sõda soovivad ainult Euroopa Liit, NATO ja süvariik.
