Ameerika Ühendriikide president Donald Trump ja Venemaa president Vladimir Putin vestlesid 14. juunil ligi tunni ning mõlemad riigijuhid tõdesid, et Ukraina sõja lõpetamine on elulise tähtsusega küsimus.
Tuntud Ukraina ajakirjaniku Diana Pantšeko sõnul üritab Venemaa Euroopa Liidu sõtta tõmmata, kuna muul moel pole viimane valmis Ukrainas sõda lõpetama.
Realpolitik-i esindava Norra poliitikateadlase Glenn Dieseni sõnul näitavad E3-e viimased Venemaale seatud Ukraina rahutingimused, et Euroopa suurte riikide juhid tegelikult Ukrainas rahu sobitada ei soovi.
Ukraina presidendi kunagise võitluskaaslase Juliia Mendeli sõnul tahab suurem osa Ukraina inimestest rahu, kuid sõjameelsetel on rohkem raha, kontrollivad meediat ja on alatumad.
Euroopa Komisjoni esinaine Ursula von der Leyen kinnitas 26. mail Vilniuses, et peale 90 miljardi suurust laenu, saab Ukraina hakata Venemaaga läbi rääkima jõupositsioonilt.
Kõrge esindaja Kallas vestles 17. mail Tallinnas toime pandud Lennart Meri Konverentsil Financial Timesi Ameerika Ühendriikide korrespondendi Edward Luce’iga maailmapoliitikast ja jutuks tuli muuhulgas Ukraina rahu.
President Vladimir Putin tõdes võidupüha sõnavõttude raames, et peatselt võiks suhted Venemaa ja Euroopa Liidu vahel korda sättida. Liidu juhtpoliitikud lugesid sellest välja, nagu nendega soovitakse rääkida Ukrainast.
Euroopa Liidu kõrge esindaja Kaja Kallas usub, et tema oskab kõige paremini Moskva “lõkse” läbi näha ja see tähendab, et tema on kõige sobivam inimene Euroopa Liidu nimel Venemaaga Ukraina rahu küsimustes läbi rääkima.
Frontexi ase-tegevdirektor Lars Gerdes kinnitas ajakirjandusele, et Euroopa Liidu piirivalveamet suurendab relvakaubanduse ohu tõttu ametnike kohalolu Ukraina läänepiiridel ja jälgib hoolikalt olukorda.
Saksamaa Bundeswehri Ülikooli teadlased ja Die Welti ajakirjanikud korraldasid veebruari alguses simulatsiooni, mis juhtub NATO-ga kui Venemaa otsustaks rünnata Leedut.
