Mõttekoja Quincy Institute’i teadur Zachary Paikin kirjutab Politicos, et Euroopa Liit peab leppima Ukrainas Donald Trumpi rahuga, muidu minetab see viimasedki tõsiseltvõetavuse kübemed.
Välispoliitikaekspert Daniel Davis tegi 14. jaanuaril intervjuu poliitikateadlase John Mearsheimeriga. Viimase sõnul on kogu Ukraina rahuläbirääkimiste protsess suur tsirkus.
Ukraina ja Ameerika Ühendriikide presidentide 28. detsembril toimunud kohtumise järgsel pressikonverentsil jäi kõlama mõte: Ukraina võiks kohe rahu teha, territooriumitest jääb see varem või hiljem ilma.
Ungari peaministri sõnul on lääne pankurid panustanud tohutul hulgal raha Venemaa kaotusele Ukraina sõjas. Kui nad lepiksid Venemaa võiduga, peaksid nad koos sellega tunnistama kahjusid.
Ameerika Ühendriikide luuredirektori Tulsi Gabbardi sõnul pole Venemaal jõudu terve Ukraina vallutamiseks ja veel vähem on sellel võimekust mõnele Euroopa riigile kallale tungida. Sõda soovivad ainult Euroopa Liit, NATO ja süvariik.
Geopoliitika analüütik Joshua Reid selgitab, miks Venemaa külmutatud varade ärastamine võib tähendada Euroopa Liidu eesmärgipäraselt korraldatud lõppu selle senisel kujul.
Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul on põhjuseks, miks Ameerika Ühendriikide ja Venemaa Ukraina rahuläbirääkimiste laua taga pole eurooplasi, nende “ulm Venemaa strateegilisest kaotusest”.
Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul on Euroopa pikka aega õõnestanud iseenda usladusväärsust ja rikkunud kokkuleppeid, millega aidati kaasa tänase Ukraina kriisi tekkimisele.
Ameerika Ühendriikide riigisekretäri Marco Rubio sõnul võib Ukkraina majandus, juhul kui riik teeb täna õigeid valikuid, kümne aasta pärast ületada suuruselt Venemaa oma.
Kaja Kallas arvas 26. novembril aset leidnud vestluses ajakirjanikega, et enne ei saa sõda Venemaaga ära lõpetada kui Venemaa ei nõustu oma vägede suuruse ja sõjaliste kulutuste vähendamisega.
