Euroopa Komisjoni esinaine Ursula von der Leyen kinnitas 26. mail Vilniuses, et peale 90 miljardi suurust laenu, saab Ukraina hakata Venemaaga läbi rääkima jõupositsioonilt.
Leedu pealinnas toimus Eesti, Läti ning Leedu presidentide kriisikohtumine, millel osales lisaks Leyen.
Liidu kaitse- ja kosmosefondist (SAFE) eraldati Baltimaadele 12- ning ühtekuuluvusrahastust poolteist miljardit eurot. Viimase eraldise peavad kolm liiduvabariiki kulutama kaitsevalmidusele, piirivalvele ja majanduslikule turvalisusele. Teave, kui suure summa milline riik saab, pole veel avalik.
Kohtumise järgselt ajakirjanikega vesteldes vastas Leyen küsimusele, kas Liit võiks hakata pidama Venemaaga läbirääkimisi ja kes võiks olla läbirääkija, järgmiselt (videos ca 30. minutist):
"Kindlasti ei hakka ma spekuleerima mitte ühegi nimega.
Minu arust on kõige tähtsam, et mitte keegi ei soovi rohkem rahu kui Ukraina inimesed. Alati tuleb meeles pidada, et kui Venemaa lõpetab relvastatud kallaletungi, lõpeb ka sõda.
Meie eurooplastena [Euroopa Komisjon?] oleme alates sõja esimesest päevast olnud küsimusi esitamata valmis osalema rahuprotsessis.
Me näeme, millest räägivad samuti [Balti riikide] presidendid, et Venemaa ei näita käesoleval hetkel üles rahusoovi."
Leyen lisas, et kui Ukraina valitsusele antakse üle Liidu võetud 90 miljardi eurose laenu raha, siis saab Ukraina selle eest osta relvi, katta riigi kulud ja hakata Venemaaga läbi rääkima "jõupositsioonilt".
Toimetas Karol Kallas